Ekstravertsus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Proosa[muuda]

  • [Ruth Nibsmith:] "Muidugi tuleb hoolikalt arvesse võtta, kus just inimene sündinud on, ja tähtede puhul loeb see õige palju. Igal juhul aga võib astroloog, kellel on teada su sünnikuupäev, kellaaeg ja koht, koostada horoskoobi, mis võib vahel päris kasulikuks osutuda, mõnikord aga täiesti tulutu olla."
"Sinu jutt kõlab, nagu usuksid seda poolenisti ka ise, Ruth."
"Poolenisti jah: poolenisti mitte. Sellega on aga samamoodi nagu I Chingiga. Vaist peab olema niisama terav nagu mõistus, ja astroloogias on astroloogi vaist see, mis sihile viib." (lk 315)
  • [Ruth Nibsmith:] Näiteks ekstravertses teaduskeskses Ameerika Ühendriikides aetakse astroloogiaga väga tulusat äri. Jänkid pasundavad ikka vabast tahtest ja sellest, kuidas igaüks on oma saatuse sepp ja nõnda edasi, aga tegelikult on nad niisama ebausklikud, nagu olid roomlased. (lk 316)
  • [Francis ja Ruth Nibsmith:] "Ma pole ameeriklane, kurat võtku! Ma olen kanadalane. Teie, inglased, ei tee ka iial vahet!"
"Vabandust, vabandust, vabandust! Muidugi oled sa kanadalane. Kas tead, mida see tähendab? Hingelist segadust. Mitmel põhjusel, kaasa arvatud planeetide teatud mõjud, on Kanada introvertne maa, mis pingutab kõigest väest, et käituda nagu ekstravert. Ärka üles! Ole see, kes sa oled, mitte kellegi teise kehv koopia!" (lk 330)
  • ... suure territooriumiga väike riik, mis oli psühholoogiliselt alati olnud introvertne - see introvertsus oli end ilmutanud impeeriumitruuduses, keeldumises lasta end vabastada võimsa naabri sõjaväel sellest, mida vägev naaber pidas talumatuks koloniaalikkeks - , püüdis nüüd kõigest väest saavutada tolle vägeva naabri ekstravertsust. Kuna Kanada Ameerika ekstravertsusest õieti aru ei saanud, matkis ta järele selle silmaga nähtavaid elemente, ja tulemuseks oli tihti kassikuld. Kanada oli teelt hälbinud, läbi elanud selle, mida antropoloogid nimetavad hingekaotuseks. Kui aga hing oli nii kõhklev, hubisev, uje nähtus, kes nutaks siis taga selle kaotust, kui saadaval on suuri, ilmseid ja kohe saadavaid tulusid? (lk 431-432)