Teravmeelsus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * Vaatleja jääb pinnaliseks, kui teda juhivad pahasoovlikkus ja vihkamine, isegi kui teravmeelsus nendega seltsib; kui aga teravmeelsus sõbrutseb heatahtlikkuse ja arm...'
 
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:




* Vaatleja jääb pinnaliseks, kui teda juhivad pahasoovlikkus ja vihkamine, isegi kui [[teravmeelsus]] nendega seltsib; kui aga teravmeelsus sõbrutseb heatahtlikkuse ja [[armastus]]ega, siis tungib ta läbi inimestest ja maailmast ning võib loota jõuda kõige kõrgemani.
* Vaatleja jääb pinnaliseks, kui teda juhivad pahasoovlikkus ja vihkamine, isegi kui teravmeelsus nendega seltsib; kui aga teravmeelsus sõbrutseb heatahtlikkuse ja [[armastus]]ega, siis tungib ta läbi inimestest ja maailmast ning võib loota jõuda kõige kõrgemani.
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 34
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 34


* [[Teravmeelsus]] ilma tundmuseta on veskikivi ilma viljata.
* Teravmeelsus ilma tundmuseta on veskikivi ilma viljata.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 21
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 36/2004, lk 21


15. rida: 15. rida:




* Seda siis kujutasidki endast tänapäeva neljateistkümneaastased? Piisav annus [[teravmeelsus]]t mõistmaks, et kõigel selles näruses maailmas on oma [[hind]], ning samal ajal ka piisav doos [[naiivsus]]t ja [[õrnus]]t, et tahta jätkuvalt kahel [[täiskasvanu]]l korraga käest kinni hoida, jäädes ise nende kahe vahele, täpselt nende vahele, mitte enam vaheldumisi ühe juurest teise juurde kepseldes, vaid hoides tugevalt mõlemat korraga, aheldades nad enda külge, et nad kõigest hoolimata ''koos'' püsiksid.
* Seda siis kujutasidki endast tänapäeva neljateistkümneaastased? Piisav annus teravmeelsust mõistmaks, et kõigel selles näruses maailmas on oma [[hind]], ning samal ajal ka piisav doos [[naiivsus]]t ja [[õrnus]]t, et tahta jätkuvalt kahel [[täiskasvanu]]l korraga käest kinni hoida, jäädes ise nende kahe vahele, täpselt nende vahele, mitte enam vaheldumisi ühe juurest teise juurde kepseldes, vaid hoides tugevalt mõlemat korraga, aheldades nad enda külge, et nad kõigest hoolimata ''koos'' püsiksid.
* [[Anna Gavalda]], "Lohutaja". Tõlkinud Stella Timmer. Pegasus 2011, lk 28
* [[Anna Gavalda]], "Lohutaja". Tõlkinud Stella Timmer. Pegasus 2011, lk 28

Redaktsioon: 15. detsember 2020, kell 11:40


  • Vaatleja jääb pinnaliseks, kui teda juhivad pahasoovlikkus ja vihkamine, isegi kui teravmeelsus nendega seltsib; kui aga teravmeelsus sõbrutseb heatahtlikkuse ja armastusega, siis tungib ta läbi inimestest ja maailmast ning võib loota jõuda kõige kõrgemani.
  • Teravmeelsus ilma tundmuseta on veskikivi ilma viljata.
  • Teravmeelne ütlus ei tõesta veel midagi.
    • Voltaire, "Le dîner du comte de Boulainvilliers" (1767)


  • Ma ei tea midagi põlastusväärsemat kui tühipaljas paradoks, mõttetu teravmeelitsemine. Kui oleks tõsi (nagu on öeldud), et hr Bernard Shaw elatub paradoksidest, siis peaks ta olema lihtsalt harilik miljonär, sest temasugune vaimukas mees suudab leiutada mõne eksitava argumendi iga kuue minuti järel. See on kerge nagu valetamine, see ongi valetamine. Tegelikult ahistab hr Shaw'd muidugi julmalt asjaolu, et ta ei suuda lausuda ühtki valet, kui ta seda tõeks ei pea.


  • Seda siis kujutasidki endast tänapäeva neljateistkümneaastased? Piisav annus teravmeelsust mõistmaks, et kõigel selles näruses maailmas on oma hind, ning samal ajal ka piisav doos naiivsust ja õrnust, et tahta jätkuvalt kahel täiskasvanul korraga käest kinni hoida, jäädes ise nende kahe vahele, täpselt nende vahele, mitte enam vaheldumisi ühe juurest teise juurde kepseldes, vaid hoides tugevalt mõlemat korraga, aheldades nad enda külge, et nad kõigest hoolimata koos püsiksid.
  • Anna Gavalda, "Lohutaja". Tõlkinud Stella Timmer. Pegasus 2011, lk 28