Ämber

Antonie Boubong, "Väike aednik" (1886)

Proosa

• "Oi, härra, olge ettevaatlik!" hoiatas ta.

"Mispärast, sõbrake?" küsis Porthos.

"Teil hakkab sees kõrbema!"

"Kuidas nii, kulla sõbrake?" küsis Porthos.

"Need on kõik niisugused söögid, mis ajavad seest kuumaks."

"Mis söögid?"

"Viinamarjad, pähklid, mandlid."

"Ah soo! Aga kui mandlid, pähklid ja viinamarjad ajavad kuumaks..."

"Kindlasti ajavad, härra."

"Siis mesi värskendab."

Ja ta sirutas käe avatud meepüti poole, kuhu oli torgatud puulabidakene ostjate tarvis, ja neelas alla oma tubli pool naela mett.

"Sõbrake, ma palun teilt nüüd vett," ütles Porthos.

"Kas ämbriga, härra?" küsis sell kohtlaselt.

"Ei, karahviniga. Karahvinist jätkub." ütles Porthos heatahtlikult.

Ta tõstis karahvini suule nagu pasunapuhuja ja tühjendas selle ühe sõõmuga.

• Alexandre Dumas vanem, "Vikont de Bragelonne, ehk, Kümme aastat hiljem", tõlkinud Henno Rajandi ja Tatjana Hallap. Teine osa (1960), lk 425

• Hobuse pea on piklik sellepärast, et ta pangest juua saaks. (lk 117)
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989

Luule

 
Elevandiema Fanni tahtis lapsed panna vanni,
ai-ai-ai-ai tšumpa-tšumpa, tšumpa-tšumpa,
aga Aafrika savannis polnud lapsevanne,
ai-ai-ai-ai tšumpa-tšumpa, tšumpa-tšumpa.
Väiksed vandid ritta pandi, kaevuveega märjaks kanti.
Oh seda isaelevanti, terve ämber mahtus lonti.

• Jaak Kõdar, "Elevandiema Fanni", tuntud lauluna Hans Hindpere viisil

Ürgema patsutab neli korda kasetüvele.
Ta teab, et maailmapuu on endasse kogunud
aegade mahla.
Nelja ilmakaare poole paneb Ürgema ämbrid
ja lööb neli korda käsi kokku.
Mahl purskub jugadena.

• Lea Mändmets, "*Ürgema teeb neli tiiru ümber maailmapuu...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 14