Esindusdemokraatia

Proosa

• Oma presidendikogemusest tean, et riigipea töö oli kahekordse täiskoha mahus suure hulga küsimuste tõttu, millega peab tegelema, mida tuleb kommenteerida või seaduseks kirjutada. See nõuab pühendumist, aega, energiat ja presidendi puhul ka loomulikult kantselei tuge.

Tavakodanikel seda pole: neil on täiskohaga töö ja pere, neil pole sekretäri ega kantseleid. Pole realistlik, et nad saaksid tõeliselt oluliste asjade üle vahetpidamata otsuseid langetada, kasutades sealjuures alusena vaid massimeediat. Selleks on meil esindusdemokraatia, saadikud ja valitsus. Igaüks ei saa osaleda valitsemises, ta on hõivatud oma elu elamisega.

• Vaira Vīķe-Freiberga, intervjuu: Evelyn Kaldoja, "Vaira Vīķe-Freiberga pooldab sookvoote, kuigi ei salli neid", Postimees/EPNÜL, 22.09.2012

• Esindusdemokraatia areng oli Türgis alati olnud vaevaline. Laenas Atatürk läänest, mida laenas, kuid ta ei jõudnud mõjukate valimiste, sõltumatu kohtukorralduse, usu- ega sõnavabaduseni. Vastasel juhul poleksid teda imetlenud Hitler ja Mussolini, kes mõlemad nägid paljugi meelepärast tema jõulises rahvusluses, vähemuste vaenamises, imaamide vaigistamises ja oma tahte maksmapanekus. Hitler nimetas seda karismaatilist türklast koguni "pimeduses säravaks täheks".
  • Madeleine Albright, "Fašism: Hoiatus", tlk Matti Piirimaa, 2018, lk 138

• Mõni päev kaalunud, põrutas Felisberto Hernandez Manhattanile. Seal tutvus ta filosoof Slavoj Žižeki ja tema jüngritega, kellega ta juhtis liikumist Post-People Radical Mental Reprogramming Action, mille kohta meil tänini mingit infot ei ole. Ometi on teada, et filosoof Slavoj Žižek andis kõigile Post-People Radical Mental Reprogramming Actioni liikmetele mälestuseks tollest intellektuaalsest avantüürist purgi mett. Sellest initsiatsioonireisist alates leidis Felisberto oma saatuse mesinduses, sest mesilased kui süsteem, nagu ta oma nädalakolumnis kirjutas, moodustab "ainsa alternatiivse mudeli Jumala, televisiooni, Google'i, Carlos Fuentese, T. S. Elioti, kirjandusliku esseistika, Pink Floydi, Mexico ja esindusdemokraatia allakäigule".
  • Valeria Luiselli, "Minu hammaste lugu". Tõlkinud Mari Laan. Tänapäev, 2022, lk 124