Ivika Sillar

Ivika-Doris Sillar (31. mai 1934 Tallinn – 6. juuli 2020) oli eesti teatriteadlane ja ‑pedagoog.

Artiklid

• Aivar Tommingas nagu puhutakse lavale. Tema Vestmann on kräbe ja kraps - kõhetut vibalikku keha tõukab edasi pulbitsev energia. Teda nagu kisuks miski kogu aeg edasi, tuul on tagant, mitte kunagi eest. Üks hirmus jõujuurikas, põrguliku, fataalse jonniga põikpea. Rahunevaid pause nende seismiliste energiapalangute, ootamatute sööstude ja välkkiirete kohanemiste vahel peaaegu polegi. Ka letargiamomentide ajal kestab seespidine maavärisemine edasi. (lk 26)
• Inimsugu võib teatavasti kaheks jagada: esimesed, kes kuristikku vaadates näevad ainult kuristikku, ja inimkonna teine, küllap õnnelikum pool, kes näeb vaimusilmas üle kuristiku viivat silda. Vestmann näeb silda ja ainult silda. (lk 26)
• Me võisime teda kiruda siis ja võime kiruda praegu, aga Irdi epohhist eesti teatrimälu mööda ei pääse, tema isik ja tema poolt loodu slepp jäävad veel kauaks kumama. Üks ajastu kunstiliidreid, kes oskuslikult laveeris Tallinna, Moskva ja Potsdami vahel, keda kõik tulid teatrihooaja avakonverentsile vaatama kui nähtust omaette ning kelle alati atraktiivne, epateeriv olek mõjus elustavalt igas eluvaldkonnas. (lk 27)
• Suur vastasseis on arengut käivitav jõud. Disharmoonia puudumise käes meie maailm nüüd küll ei kannata. (lk 27)
  • Ivika Sillar, "Näitleja ja tema roll", TMK 5/95, lk 26-28