Jalatald
Proosa
[muuda]- "Oh aeg," oigas ta, "oh seda aega ja maailma elu... missugune see küll on ja just nüüd peab algama oma elu üks tütarlapsukene! Ma vaatasin ta jalataldu, need on nii roosad! Puhtad ja pehmed nagu need kassikäpalillekesed! Missugustel eluteedel need tallad küll astuma saavad..."
- Leida Kibuvits, "Soomustüdruk", 1986, lk 22
- Kõuts oli lõpuks kuskilt välja hiilinud ja nühkis end vastu Valentini jalga, heitis siis selili ja seadis oma hallitriibulise vesti päikese kätte. Valentin pani sõrme ta peene musta nahaga kaetud talla keskele. See oli neil vana mäng, Kõuts sirutas sellisel puhul küüned hästi ettevaatlikult välja ja hoidis niiviisi Valentini sõrme nagu väikeses lõksus.
- Magda Szabó, "Saaresinine", tlk Aino Pervik, 1974, lk 10
- Võtame näiteks saapad. Ta teenis kolmkümmend kaheksa dollarit kuus pluss kulud. Tõeliselt hea paar nahksaapaid maksis viiskümmend dollarit. Kuid mõistliku hinnaga saapad, mis olid aasta või pool enamvähem korralikud ja hakkasid siis, kui papp läbi kulus, hullumoodi vett läbi laskma, maksid umbes kümme dollarit. Need olid sedasorti saapad, mida Vimes alati ostis ja kandis, kuni nende tallad kulusid niivõrd õhukeseks, et ta võis udusel ööl tänavakivide kuju järgi öelda, kus täpselt ta Ankh-Morporkis parajasti viibis.
- Terry Pratchett, "Relvis mehed", tlk Kaaren Kaer, 2003, lk 28
Luule
[muuda] Mu taldadel on leping
iga teega,
mis pole tulba ümber
tammumine tuim.
Mu varbad vallatavad rõõmsalt
iga veega.
Ma sukeldun,
et iga sõrm on uim.
- Muia Veetamm, "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5)