Mine sisu juurde

Katrin Merisalu

Lisa lingid
Allikas: Vikitsitaadid
Katrin Merisalu Kaukaasias 2010.
Foto: Jaan Künnap.

Katrin Merisalu (sündinud 23. juunil 1968) on eesti alpinist ja dokumentalist.

Intervjuud

[muuda]
  • [Denali mäest Alaskal:] Number üks: seal puudus igasugune kommertsteenus sellel mäel. Sind viiakse pisikese väikelennukiga ja põhimõtteliselt maandud keset eimidagi, keset suurt valget liustikku, pannakse sind maha, koos kogu kraamiga – ja hakka astuma!
  • Ja kogu see varustus – kõik see kütusepaagid, telgid, kolme nädala toit - 30-40 kilo näkku – kõik see varustus tuli endal siis kombineeritult seljas ja ka kelkudel ja sellist kelgu logistikat pole mitte ühelgi mäel olnud. Lisaks veel see, et see liustikule minek – seal on päis palju lund – ja et seal lumes mitte sisse vajuda, siis käimise kergendamiseks kasutatakse seal räätsasid.
  • Denali on väga puhas mägi, lisaks sellele, et ta on ka ilus. Mis tähendas seda, et all ranger'ite juures jagati kõigile grupi liikmetele kätte sellised ilusad rohelised potid, mis tähendas, et mitte midagi sinust – ei toidujäätmeid ega midagi muud – ei tohtinud sinust sinna mäele maha jääda.
  • Neid lõhesid seal oli ikka väga palju. Ja ka meil tuli ette ärevamaid hetki, kus ka isegi meie meeskonnas vajuti läbi või siis ka kukuti lõhesse, aga kuna olime kenasti kogu aeg julgestuses ja köies, siis kõik läks hästi. Ka sel hooajal, muide, oli seal juhtumeid, kus inimesed kukkusid kuskilt nõlvalt alla ja üks lõppes isegi surmaga.
  • Ma olen siiamaani pidanud ennast, jah, ikkagi rohkem kahe jalaga maal olevaks. Aga on küll... kui ma nüüd tagasi mõtlen juhtunule, et mis on olnud – ütleme Pamiiris oli kopteriõnnetus. Ja need märgid, neid ei saa lihtsalt eirata. Need on olnud juba vahetult enne. Ja siis hakkadki automaatselt mõtlema, et kas päriselt ongi ikkagi olemas see asi, millest räägitakse, et vaata neid märke ja kuula neid märke ja kui ikka sisetunne on halb, ära pigem mine.
  • [Vallutamata jäänud Džomolungmast:] See on minu jaoks lõpetamata asi. Tegelikult ma lähen mäele ja minuga tuleb alla tagasi mingi lugu ja... see lugu jäi poolikuks. Ja sellega tuli kaasa ka mingi süngem vari. Võib-olla ka see moment, et kui ma ühel hetkel olen niikaugel, et ma vaatan oma elule tagasi, et siis mul ei oleks seda tunnet, et mul on võibolla valus vaadata või paha millelegi mõelda. Et mul oleks positiivne emotsioon.


  • Mulle teeb rõõmu, et olen suutnud paljusid motiveerida.
  • Õnnestunud ekspeditsiooni eeldus on toimiv meeskond ja laitmatu tiimitöö. Tavaliselt paneb meeskonna kokku grupijuht, valikuid tehakse kogemuse ja eelnevate kokkupuudete põhjal. Keerulistele ekspeditsioonidele võõraid ei võeta. Vajalik on usaldus.
  • Pisut häiris, kui kuulsin, et Rumeeniast pärit Daniel tõuseb Manaslule kolmandat korda. Kui midagi üritatakse nii mitmendat korda, on oht, et soov tippu jõuda kujuneb kinnisideeks ja elupäästev häirekell ei pruugi õigel hetkel heliseda.
  • [Mida tunneb mägironija tippu jõudes:] Väsimust. Rõõmustada väga ei jaksa. On lihtsalt selline tunne, et nüüd on tehtud. Pool teed seisab aga ees – tuleb keskenduda vaat et tähtsamalegi ‒ tuleb tagasi alla minna. Suurem osa õnnetustest juhtub just laskumistel.
  • Naine võib ju olla tubli ja vastupidav ning vaatamata väiksemale kaalule kanda sama rasket seljakotti kui ülejäänud meeskonnaliikmed, aga jõu poolest jääme tugevatele meestele alla. Keerulistel ekspeditsioonidel eelistataksegi seetõttu pigem mehi, kuna päästeoperatsioonidel ei pruugi õblukesest naisterahvast väga palju abi olla. Samas arvan, et naistel pisut paremini arenenud kaasasündinud ellujäämisinstinkt. Olen näinud mägedes üsnagi tihti, et mehed pööravad ümber liiga hilja. Mees on riskialtim. Julgem.
  • Mõni arvab, et käime mägedes adrenaliini otsimas, kuid pigem minnakse ikka sellepärast, et avastada käimata radu, et end proovile panna ja õppida looduses hakkama saama. Muidugi ka hingematvate vaadete pärast, mis kõrgetelt nõlvadelt avanevad! Mägedes seiklemine on hea võimalus rakendada tööle oma alateadvus ning korrastada mõtteid. See on kapitaalne restart.
  • Lähedased ütlevad pärast iga mäge, et Katrin, lepime nüüd kokku – see oli viimane kord. See on täiesti normaalne reaktsioon. Aga midagi pole teha, mulle mägedes meeldib, ning tahan sinna aeg-ajalt tagasi.
  • Arutlesime hiljuti sõpradega, miks pole mägironimine spordiala ning jõudsime järelduseni, et vastasel juhul ei jõuaks laipu mäenõlvadelt kokku korjata! Kui mägedes tekiks võistlusmoment, siis oleks see kõige halvem asi, mis juhtuda võib! Mägironimine oleks pigem võrreldav palverännakuga, mõtete vormimisega, meditatsiooniga. Mida kaugemale sa eneses rändad, seda tervemaks saad. Mägi karastab meelt ja füüsist. See ei ole mind üksnes tugevamaks teinud, vaid tunnen, et iga mägi kasvatab mind.
  • Kriisiolukord, nagu iga teinegi ekstreemolukord paneb inimese teisiti käituma, olema enam avatud ja läbipaistev. Hakkab toimima ka vana hea ütlemine: "Sõpra tunned hädas". Mägedes on samuti nii. Kui tahad oma sõbra kohta rohkem teada saada, siis mine temaga mäele! Ent ole valmis, et võid ta igaveseks kaotada. Mäel on inimene ehe: pole lipsu ega ülikonda, ametit ega kraadi, on vaid puhas inimeseks olemise rõõm.
  • [Koroonapandeemiast:] Oleme pikalt ja muretult elanud enda loodud tehismaailmamullis ja arvame, et see ongi turvaline. Õnn ei seisne vaid materiaalsetes väärtustes. Nõnda nagu laviin pühib oma teelt kõik, mis ette jääb, olenemata mägironija kvalifikatsioonist, kogemusest või varustusest, võtab ka haigus kõik, keda tabab. Vahet pole, kas oled rikas või vaene, karjääri tipus või raja alguses, mees või naine, kristlane või moslem.
  • Olin pea kaks aastakümmet suusatanud ja mäetippe vaadanud, kui seisin ühel ilusal päeval Mont Blanci all suusatõstuki järjekorras ning minust möödusid üsna äraseletatud nägudega mehed, rasked seljakotid seljas ja metallkola küljes. Mõtlesin: "Vaesekesed, mis neil ometi viga on? Selle asemel, et ilusat suusailma nautida, ronivad nad kuhugi!?" Mäletan, et analüüsisin nende motivatsioonipaketti päris pikalt. Aastaid. Küllap oli see uudishimu, mis mind lõpuks ennast sama tegema pani.
  • Ma sooviksin väga Everesti proovida, aga see pole lihtsalt mõeldav, sest peaksin kogu oma maise vara maha müüma.
  • Kõrgmäestike massiturism on reaalne oht inimese elule! Tihtipeale pürgivad unistuste mäena reklaamitud Everestile ka vähese kogemusega tipuüritajaid, kes kaotavad elu teel üles või alla. Kuna nõlvadel on palju rahvast, tuleb mõnikord oodata tehnilisematel lõikudel pikki tunde, enne kui tõusule saab. Paljud ei pruugi lihtsalt ära tabada, millal on õige hetk tagasi keerata. Mäel võivad hukkuda ka väga kogenud alpinistid. Näiteks 2019. aastal hukkus Everestil kahe nädalaga enam kui 20 inimest.
  • Füüsilise ettevalmistuseta raskele tõusule minnes ohustatakse nii ennast kui ka teisi. Turistidel pole sellistesse mägedesse väga asja. Paraku ei saa täiskasvanud inimesele öelda, et ärgu tema tulgu. Igaüks hindab oma riske ise. Arvan, et ükski mägi ega unistus pole väärt inimese elu!


Tema kohta

[muuda]


  • Paljudest meestest, ma arvan, et ta ronib paremini!
  • Hää küll, need käimised käimisteks, aga ma ei tea, kas inimesed on üldse märganud või on mõelnud selle peale, et teha filmi ka veel! Ma tean, kui raske on filmi teha, kuskil nõlva peal või mis iganes. Ma ise vahel mõtlen, et kui ma vahetevahel teen fotonäitust lumistest mägedest... mitte keegi selle peale ei mõtle, et selleks, et lumiseid mägesid pildistada, ma pean viie-kuue kilomeetri kõrgusele ronima. Ja Katrin ka, kuidas ta ikka on suuteline sebima oma kaameraid ja kõike puha – müts maha tema ees!

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Katrin_Merisalu&oldid=132591"