Mine sisu juurde

Kodutöö

Allikas: Vikitsitaadid
Albert Anker, "Koolitüdruk kodutööd tegemas" (1879)
Laurits Andersen Ring, "Talupoiss kodutöö juures" (1883)
Anna Ancher, "Kodutöö ettelugemine" (1885)
Yrjö Ollila, "Kodutöö vastamine" (1923)

Proosa

[muuda]
  • "Ja siis veel midagi: katsu paremini õppida. Kui sa just niipalju ei saa, kui üles on antud, pole viga. Ega ma sind selle eest ei karista, peaasi: kui sa õpid, niipalju kui seda ka on, püüa hästi õppida."
"Ma õpin homseks poole vene keele tükist."
"Tubli, õpi pool. Aga tead, hästi."
"Kui ma kahte rehkendust ei jõua teha, ma teen ühe?"
"Kah võid. Tubli, kui sa ühegi teed. Tee lihtsalt niipalju, kui sa jõuad. Aga teiste käest ära kirjutada ja siis minule ette valetada, et sa ise tegid, seda ära tee kunagi. Jääb siis nii?"
"Jah." (lk 76)
  • "Millal peaks niisugune poiss õppima, nagu see Imelik?" mõtleb Arno tee peal. "Näiteks on homsekski kaks tulirasket rehkendust, ja Imelik ei tee neid valmis, kas mingu ta nende kallal või halliks."
Seal tuleb talle pisike, hall poisike meelde.
"Küll Kuslap, see Tiuks, juba rehkenduste ja muude asjade eest hoolitseb!" ütleb ta poolvaljult enese ette. (lk 137)
  • Järsku haaras Arno Kuslapi käsivarrest kinni ja pigistas nii kõvasti, et teine valu käes küüru kiskus.
"Seda rehkendust ei tohi sa Imelikule näidata," ütles ta. "Ülepea ei tohi sa Imelikule enam ühtegi rehkendust näidata."
"Miks?"
"Ei tohi, kas mõistad. Las ta teeb ise."
"Ta ei mõista."
"Siis jätku tegemata, aga sina ei tohi näidata. Ega sa ei näita?"
Vastuse asemel krimpsutas Kuslap nägu ja katsus käsivart vabastada.
"Sa ei tohi temale rehkendus! näidata," algas Arno uue hooga ja pigistas oma kaaslase peenikest käsivart ikka kõvemini, "ei tohi! Kui sa Imelikule rehkendusi näitad ja enda pealt ära kirjutada lased, siis... siis löön ma sind. Ja kaeban kooliõpetajale ka. Ja siis aetakse sind koolist minema. Sa ära näita talle midagi. Mis siis, kui ta ei mõista, jätku tegemata ja istugu kinni, mis see sinu asi on. Ega sa ei näita?"
"Näitan."
"Näitad? Mispärast sa näitad? Sa ei tohi näidata. Ma löön sind praegu, kui sa näitad. Ma löön!"
Arno ärgitas. Kuslap tõmbas enese küüru ja pigistas silmad kinni nagu kass.
Suuremad, kui Arno arvata võis, olid põhjused, mispärast Jüri Kuslap Jaan Imelikku kooliasjades aitas ja ka muidu, nagu söögitegemises, asemekohendamises, pesuvee toomises, igapidi tema teenija oli. Sellest ei oleks teda ükski ähvardus tagasi hoida jõudnud, nii kaua kui ta elas. (lk 159-160)
  • Nende sõnadega pani Tõnisson viimse pirukatüki suhu, pühkis lõua, mis tal süües alati läikima tikkus, puhtaks, ja istus tüki aega vagusalt, ilma et ta oimugi oleks liigutanud. Siis võttis ta Kuslapi tahvli, vaatas esiti selle raamisid, siis katkist nurka, ja leidis viimaks, et tahvlil olevad arvud muud midagi ei tähendanud, kui homset rehkendusülesannet. Lühikese silmitsemise järel tõi ta klassitoast oma tahvli ja asus rehkendust ära kirjutama. Imelik hakkas suure häälega naerma.
"Vaata," ütles ta Talile, Tõnissoni peale tähendades, "vaata, mis seal tehakse. Ja sina riidled minuga."
"Tema võib," vastas Amo ja püüdis end pahasena näidata, "tema teeb vahel ise kah. Sina aga ei tee kunagi. Ja seda rehkendust võivad kõik ära kirjutada, kes tahavad, sest ise nad seda keegi välja ei tee, kas mingu nad või halliks seal kallal." (lk 166)
  • Oskar Luts, "Kevade", Eesti Päevalehe raamat, 2006


  • Kogu minevase talve ja nüüdki enne jõulu sõitis Lehe-Sass Kaupmehe-Reinu uiskudega. Sai pool tundi või tunni päevas sõita, selle järgi, kui raskeid ülesandeid koolis anti. Sass oli matemaatikas kõige tugevam üle klassi, ja Kaupmehe-Reinuga oli kokku lepitud, et iga kergema ülesande eest, mis ta Reinul aitab lahendada, saab pooleks tunniks uiske, kuna raskem ülesanne maksis terve tunni sõitu. See kõik oli aga hädaasi, sest mõnel päeval olid ülesanded nii kerged, et Rein sai nendega hakkama isegi, mõnel päeval aga ei antudki koduseid ülesandeid. Ja siis võis mööduda mitu päeva, enne kui said jälle jalatäie uisutada.
    • Jüri Parijõgi, "Lehe-Sassi omad uisud", lk 31-36, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, lk 31


  • Pühapäev oli kurb päev - vara magama, järgmisel hommikul kooli, ma olin pidevalt mures, et mu kodutööd on vigased —, aga Disneylandi säravate losside kohal öötaevas paukuvat tulevärki vaadates valdas mind üldisem hirm jääda kinni kodu ja kooli masendavasse nõiaringi — oludesse, mis olid vähemalt minu jaoks kogemuslikult veenvalt troostitud.
    • Donna Tartt, "Salajane ajalugu", tlk Liina Viires, Pegasus, 2007, lk 6


  • Võtame kas või kodutööde tegemise, järjekordse Vanamoodsa Kombe, millele direktriss ebatõhusalt Vastu oli.
Preili Susani õpilastel ei söönud koerad kunagi vihikuid ära, sest miski preili Susanist läks õpilastega koju kaasa: koerad tõid neile hoopis pliiatsi ja jälgisid anuva pilguga, kuni lapsed kodutööd lõpetasid. Lisaks paistis preili Susanil olevat eksimatu vaist laiskuse ja usinuse äratundmiseks. Vastupidiselt direktrissi juhtnööridele ei lasknud ta lastel teha, mida nemad tahtsid. Ta laskis neil teha seda, mida tahtis tema. Nagu selgus, oli kõigil niimoodi palju huvitavam.


  • Või Piret, kes sisustab vähemalt kolmveerandi ajast kodus õppimisega, kuid, üritades lahe olla, valetab teistele, et tal on kodutööd tegemata. Nii ei saa keegi temalt maha kirjutada ja ka vastuseid ei ütle ta kunagi ette, kuigi teab neid. Kõik vihkavad teda sellepärast ja mitte keegi ei saa aru, kuidas selline nohik kuhugi paremasse kooli sisse ei saanud.


  • enamgi veel, pärast aastakümneid kestnud religioosselt pühendunud kodutööde parandamist viis õhtut nädalas jälestas ta [Shirley] seda nüüd hinge põhjast
tema kabinetis kuhjusid laual pasapatakad, mida valdavalt produtseerisid peaaegu kirjaoskamatud isendid, kes muutsid ta elu klassiruumis põrguks
segavõimekusega klassid? mõelda vaid, et ta kunagi kiitis selle heaks, see ei tõstnud taset, vaid langetas seda


Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Kodutöö&oldid=118596"