Lasteaed
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Lasteaiad)
Proosa
[muuda]- Nägi Jussike Teisipäeva, kes kavatses parajasti ehitustööle minna.
- ”Tere, Teisipäev,” ütles Jussike, “kas sa el näitaks mulle teed pühapäevamaale?”
- ”Pühapäevamaa asub siit viie päeva kaugusel. Kõigepealt on aga tarvis uut lasteaeda ehitada. Tule mulle appi, saame kiiremini valmis.”
- Ehitasidki lasteaeda. Töö edenes hästi. Tasuks abi eest juhatas Teisipäev Jussikesele teed Kolmapäevamaale.
- Silvi Väljal, "Jussikese seitse sõpra", 1999, lk 11
- Just lasteaias pandi kindel alus Francis Cornishi eluaegsele inimvihkamisele. Inimkonna esindajad, kelle sekka ta oli sattunud, kiusasid ja mõnitasid teda, ei pühendanud teda oma saladustesse, võtsid teda ainult kõige arvukama kaasalööjaskonnaga mängudesse, ilkusid tema rõivaste kallal ja kirjutasid kord keemilise pliiatsiga tema madrusepluusi kraele MUNN (mille eest ta Bella-Maelt ränga peapesu sai).
- Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 79-80
- See lihtsalt kas oskamatusest või tähelepanematusest müüdi paljud lasteaiad ära, kus on praegu ärilised ettevõtted ja inimesed ühel perioodil võtsid lapsed lasteaiast lausa välja lihtsalt kohe. Ja nüüd ilmnes vastupidi, et inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia.
- Arnold Rüütel ETV ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" lasteaiakohtadest rääkides, 20. augustil 2006 kell 21.30. Kadri Paas, "Otsesaates esinedes tuli Arnold Rüütel endaga toime", Õhtuleht, 22. august 2006
- Eesti naine tahab elada ameerika unelmas, aga ta käib selle nimel tööl linnas, lapsed käivad linnas lasteaias, sest kodu lähedal seda pole, lähim pood ja isegi bussipeatus on mitme kilomeetri kaugusel.
- Liina Siib, intervjuu: Maria-Kristiina Soomre, "Liina Siib: ruum defineerib naise", Postimees, 18. juuni 2011
- Juba lasteaedades oli hakatud õpetama, et hingehaav on nagu iga teine haav, ainult veel palju keerulisem, ning selle ravimisel peavad kõik kaasa aitama. Kuidas täpselt, selle juurde lubati jõuda algkooli viimastel aastatel, kuid vundamendiks raiuti laste pähe teadmine, et kurva tuju, raskemeelsuse, nukruse või ka lihtsalt hingelise segaduse korral, kus kõik kaotab oma kontuurid, selge muutub segaseks ja vastus muutub küsimuseks, subjektist saab abjekt ning inimese elust lõputu müsteerium, tuleb igal juhul rääkida kasvatajaga, et segadusega saaks te-ge-le-da.
- Eero Epner, "Harmooniline õnnelik inimene" Sirp, 07.08.2020