Liblikapüüdja

"Liblikapüüdja" ("The Collector", 1963) on briti kirjaniku John Fowlesi romaan. "Liblikapüüdja" räägib seltsimatust mehest-liblikapüüdjast, kes röövib kunstitudengist neiu ja hakkab teda oma üksildases maamajas kinni hoidma kui oma kollektsiooni kõige kaunimat, haruldasemat eksemplari. Romaanis käsitletud sündmusi jutustatakse kahest erinevast vaatevinklist – minajutustaja Frederick Cleggi pilgu läbi nähtuna ja Miranda Grey päeviku kaudu. Teose põhiideeks on vabadus, mille tõeline väärtus selgub alles selle kadumisel.

• Inimesed ei reeda end mitte sellega, mida nad räägivad, vaid sellega, kuidas nad seda ütlevad.

• Vihkan teadlasi. Ma vihkan inimesi, kes kõiksugu asju koguvad ja lahterdavad ja neile nimesid annavad ning nad siis unustavad. Sedasama tehakse pidevalt ka kunstis. Maalikunstnikku nimetatakse impressionistiks või kubistiks või veel kellekski ja siis paigutatakse ta kuhugi lahtrisse ega võeta teda enam elava iseseisva kunstnikuna.
  • Miranda Grey (röövitud tudengineiu)

• Kui midagi joonistad, siis hakkab see elama, aga kui seda pildistad, siis see sureb.
  • Miranda Grey

• "Usud sa Jumalasse?" päris ta kord.
  Mitte eriti, vastasin.
  "Kas jah või ei."
  Ma ei mõtle üldse sellele. Ma ei omista sellele mingit tähtsust.
  "Hoopis sina oled keldrisse vangi pandud."
  Kas sina siis usud? küsisin.
  "Aga loomulikult. Ma olen ju inimene."
  • Dialoog Miranda ja Fredericku vahel (Miranda sõnad on jutumärkides)

• See, kui sa ei oska oma tundeid väljendada, ei tähenda veel, et nad ei ole sul sügavad.
  • Frederick Clegg

• Tean küll, et rikkad annetavad suuri summasid, aga minu meelest teevad nad seda selleks, et endale nime teha või maksuameti eest kõrvale hiilida.
  • Frederick Clegg

• "Sa oled kõige mahajäänum väikekodanlane, keda ma eales olen näinud."
  Kas tõesti?
  Oled ikka küll. Sa põlgad tegelikke kodanlikke klasse nende snooblike harjumuste ja arvamuste pärast. On ju nii? Aga sul endal pole muud asemele panna kui oma tühipaljas keeldumine mõelda siivutuid mõtteid või teha siivutuid tegusid või mistahes viisil siivutult käituda. Tead, et kõik suured kunstiteosed ajaloos ja kõik ilus siin elus, mida sa nimetad siivutuks või mis vähemasti on sündinud tunnetest, mis sinu keeles on siivutud - nad on sündinud kirest, armastusest, vihkamisest, tõest. Saad sa sellest aru?"
  Ma ei tea, millest sa räägid.
  "Küllap sa juba tead. Miks sa pead alati kasutama tobedaid sõnu nagu siivutu, kena, sünnis, õige? Miks sa peaksid nii kangesti muretsema, mis on sünnis? Sa oled nagu mõni armetu vanatüdruk, kelle meelest on abielu liiderlik ja ka kõik muu peale tassi lahja tee kuskil umbses toapugerikus. Miks sa küll elult kogu rõõmu ära võtad? Miks sa küll kogu ilu hävitad?"
  • Dialoog Miranda ja Fredericku vahel (Miranda sõnad on jutumärkides)

• Kuulumine nõuab kahte poolt. Ühte, kes annab, ja teist, kes võtab, mida antakse.
  • Miranda Grey

• Seks on samasugune tegevus nagu iga teinegi. Selles pole midagi inetut, lihtsalt kaks inimest mängivad teineteise kehaga. See on nagu tants. Nagu mingi mäng.
  • Miranda Grey

• Nad [hullud] ei ole meelega hullud, ja kui nad lõpuks millegi hirmsaga hakkama saavad, siis küllap nad on teatud mõttes sellest samuti vapustatud nagu kõik teised.
  • Miranda enda päevikus Fredericku kohta

• Palvetamine rahustab mind. See petlik usk vähemasti. See on nagu arvutamine, kui palju oled raha raisanud ja kui palju on veel alles.
  • Miranda Grey

• Ainus asi, mis tõesti loeb, on see, et sa millessegi tõesti usud ja selle järgi ka elad - nii kaua kui see on midagi enamat kui usk iseenda heaolusse.
  • Miranda Grey

• Kunst on julm. Sõnu saab veel kuidagi väänata, aga pilt on nagu aken otse kunstniku sügavaimasse südamesse.
  • Miranda Grey

• Ükski korralik inimene, keda ma eales olen tundnud, ei toeta konservatiive.
  • Miranda Grey

• Kõige põlastusväärsem on irduda elust põhjusel, et see sind ei rahulda.
  • Miranda Grey

• Ta on nagu kaunis joonistus millestki inetust.
  • Miranda kommentaar nägusa, kuid labase ja võltsi noormehe kohta

• Rumal on rääkida väikeste piiskade tähtsusetusest. Nii tillukesed piisad kui ka ookean on tegelikult üks ja seesama.
  • Miranda Grey

• Jumal on võimetu. Ta ei suuda meid armastada. Ta vihkab meid, sest ta ei suuda meid armastada.
  • Miranda Grey