Loch Nessi koletis

Loch Nessi koletis on kuulsaim šotlane, keda on kohanud paljud ja mitte keegi.

Proosa

• [Loch Ness:] "Aga koletis?" küsisin, puurides pilguga üle paadiserva mustavasse vetesügavusse. See tundus hetkel täiesti kohane olevat.

Giid kehitas õlgu ja sülitas järve.

"Nooh, järv on imelik, selles põle kahtlusevarjugi. Ja täitsa tõega on neid lugusi, et kunagi elas seal põhjas mingi vana ja kuri asi. Sellele toodi ohvreid: lehmi, ja mõnikord visati vette isegi väikseid lapsukesi lodjapuuvitstest korvides." Ta sülitas uuesti. "Ja mõni ütleb seda ka, et sellel järvel põhja polegi - keskkohas on nii sügav auk, et teist sellist Šotimaal põle. Teisest küljest..." - giidi kortsus silmad tõmbusid veel enam kortsu - "...mõne aasta käis siin üks perekond Lancashire'ist ja nemad silkasid irmsa ähmiga Invermoristoni politseijaoskonda, kisasid, et nemad olla näinud, kuidas koletis veest välja tuli ja ennast sõnajalgade vahele peitis. Rääkisid, et igavene irmus loom oli, punase karvaga ja koledate sarvedega ja näris midagi, endal veri tilkus suust." Ta tõstis käe, et vaigistada mu hirmunud hüüatust.

"Too konstaabel, kes siis asja uurima saadeti, tuli tagasi ja ütles, et nojaa, kui tilkuv veri välja arvata, siis oli see ju väga täpne kirjeldus..." — ta pidas pausi - "...ühest kenast šoti lehmast, kes sõnajalgade keskel mäletseb!" (lk 47)

• Diana Gabaldon, "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014