Marek Strandberg

Marek Strandberg (sündinud 25. septembril 1965 Tallinnas) on Eesti poliitik, materjaliteadlane, ettevõtja ja karikaturist.

Arvamuslood

• Eks meenutab Eesti ühiskond aina rohkem muistset lugu Vanapaganast ja tema silma tohterdavast kavalast rehepapist, kes end Iseks nimetades Vanapaganale sulatina silma valas. Vaimusilmas on eestlased end ikka tahtnud selleks kavalaks rehepapiks pidada, kes suuri ja vägevaid oma pilli järgi tantsima paneb. Paraku on asjad minemas vastupidi ja "Ise tegi" on ainus hüüd, mida lähitulevikus eestlaste suust kosta võib. Kuni majandusliku ja poliitilise kainenemiseni peavad kodanikud aga veel pikka aega kannatama kõhutuulelaskjaid ja nende kohatuid küsimusi peeretaja isiku kohta.
  • Marek Strandberg: "Kes lasi tuppa paha haisu?" Eesti Päevaleht, nr. 184, 17. juuli 1998

• Maksud loovad eelduse ühiskonna keskendatud juhtimisele ja arendamisele. Eesti on jõudnud oma praeguste juhtidega majanduspoliitilise pankrotini: vajadus ja tahe kulutada riigisektoris on antud maksumäärade puhul suurem kui kodanikkonna suutlikkus tekitada lisaväärtust. On kaks võimalikku lahendusteed: ühiskonnakorraldus paraneb juhtimiskvaliteedi kasvu arvelt või maks suureneb. Euroopa nimel mõistagi. Viimane on kodanikele koormav lahendus. Kahtlaselt kiirelt suurenev maks on mingi tõsise haiguse tunnus ja seda nii riigi kui ka inimese puhul.
  • Marek Strandberg: "Kolm müüti ehk magusa elu lõpp." Eesti Päevaleht, nr. 245, 22. september 1998 lk.2

• Eesti oludes ilmestub selgelt kaks riigi toetatud elustiili: maamehe ja pankuri oma. Põllupidaja räägib midagi põlisest olemisviisist, linna ja maa vahest, ning ütleb, et kodanikud peavad kinni maksma tema saamatusest tulenevad kahjud. Sama teevad pankurid. Jutt käib ainult majanduse vereringest ja selle olulisusest. Tulemus on ometi sama, mis maameeste puhulgi - maksumaksja katab saamatuse kahjud oma rahakotist. Mõttemaailm on mõlematel sama, erinevus on liikumisvahendeis ja riietuses.
• Turustada oma kaupu Venes ja turustada neid maailmas on kaks eri asja. Kindla valuuta sissevoolu tagab siiski turustamine läänemaailmas. Praeguseks on Eesti muu maailma majandussüsteemist juba piisavalt lahti ühendatud: väliskapitali sissevooluperioodil pole tehtud piisavaid tehnoloogilise ja uue meedia investeeringuid. Usk kinnisvara kasvu on matnud kasumikroonid betooni ja klaasi alla. Muu maailm on teenimas kasumit just uutest ja moodsatest tehnoloogiatest, aga eestlased näevad, kuidas iga järjekordse pangamaja valmimine tähendab selle omaniku majanduslikku lõppu. Ainsaks moodsa tehnoloogia näiteks tuuakse juba mitmendat aastat Elcoteq. Praeguseks peaks samalaadseid ettevõtteid olema kümneid, et Eesti saaks lugeda end nüüdisaegseks riigiks. Pankurid ja investeerijad nimetavad end konservatiivseks, kuid tegelikult on nad oma riskimisoskustes lihtsalt ajast mahajäänud. Valitsus jälle väidab juhtivat riiki, kaitstes tegelikult oma liidrite valgustkartvaid tegusid. Nende protsesside koosmõju tulemusena vähenebki riigi kasumitootmisvõime. Vereringe, nii seda rahandussüsteemi ju nimetatakse, on ilma organismita vaid hulk roiskuvaid sooni. Ning ükskord nad mädanevad ära niikuinii, kui muidugi organismis midagi olulist ei muutu.
  • Marek Strandberg: "Hea pangandustava - pankrot." Eesti Päevaleht, nr. 261, 8. oktoober 1998

• Enamik tegusaid inimesi on pärit ühiskonnast, mida iseloomustab topeltmoraal.
  • Postimees 6. veebruar 1999