Maria Teiverlaur

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Maria Teiverlaur (sündinud 14. septembril 1955 Viljandis) on Eesti psühholoog ning aime- ja lastekirjanik.


"Luuleteraapia"[muuda]

"Luuleteraapia" (2007)

  • Kliinilised tähelepanekud näitavad, et mida tugevam on stress, seda suurem on vajadus inimesel välja reageerida oma tuliseid tundeid ja ärevaid rõhuvaid mõtteid. Tõepoolest, stressita pole elu, aga liigne pikaajaline ja tugev psüühiline pinge kurnab inimest ning langetab tema toimetulekuvõimet. Heaks emotsioonide ventileerimise võimaluseks on poeesia. (lk 4)
  • Rõõmu ja mure teema suhtes ei jää enamik inimesi ükskõikseks. Väljendades ja jagades oma muret, hakkab aga inimesel hingeliselt kergem. (lk 14)


Tardub päev ja
hetke pale.
Kannan üksi
tõde, valet.

  • "Murega üksi" (lk 14-15)
  • Vahel võib luules esinev võrdluski anda meile kergesti mõistetavat teavet asjade, olendite, nähtuste jm olemuse kohta. Poeesia väljendusvõimalused on aga palju suuremad kui võrdluse, metafoori jms läbi edastatud informatsioon. (lk 15)
  • Lemmikluuletused on seotud otseselt või kaudselt inimese vajadustega. Nii poeesias kui teistes kunstides väljenduvad paratamatult inimese soovid ja kartused. Luules peegeldub poeedi psüühiline seisund ja isiksuse eripära. Ei saa ju kirjutada sellest, mida pole tunnetatud, kujutletud, igatsetud ja millega seoses pole tuntud hirmu ning masendust. (lk 16)
  • Vaatamata oma lühidusele, võivad haikud avaldada inimesele samaväärset psühholoogilist toimet kui mitmesalmilised luuletused. (lk 17)
  • Seda aga, et haikud pakuvad mõtteainet, saab ära kasutada teraapiaprotsessis assotsiatsioonide elavdamiseks. Igas haikus leidub inimese jaoks mingi tähendus, mis hakkab mõjutama ta mõtteseoste kulgu. Vahel võib isegi ühe haiku läbilugemine suurendada kontsentratsioonivõimet, muuta mõtlemise sihipärasemaks ja soodustada uute ideede teket, mis on vajalik tekkinud küsimustele vastuste leidmisel. (lk 17)


Linnu kraaksatus
lõikab lõputut aega
läbi mu meelte.

  • (lk 18)


  • Inimmõtlemine on küll lahutamatult seotud keelega, ent ei taandu puhtkeelelisele, verbaalsele protsessile. (lk 20)
  • Arvestades teaduslikke seisukohti keele osas, peaks poeesia avaldama omapoolset toimet inimmõtlemisele ja tunnetusele. Poeetiliste väljenduste suhtes ei jää enamik inimesi ka ju ükskõikseks. (lk 21)
  • Nii kognitiivses psühhoteraapias kui biblioteraapias, sealhulgas luuleravis, püütakse inimese kognitsioone laiendada, kuigi erinevatel viisidel. Veel kasutatakse nimetatud teraapiates vastastikuseid peegeldusi: tunnete, mõtete jagamist, mitmesuguste kognitsioonide esiletoomist, nende arendamist, millega kaasneb sõnade, lausete jms tähendusvälja suurenemine ja paraneb ka isiklike probleemide lahendusoskus. Kõige selle käigus väheneb stress ja taandub negatiivne ellusuhtumine. (lk 321)
  • Et muuta patsiendi kognitsioone kohasemaks, tegeldakse kognitiivses teraapias väga põhjalikult ja otseselt tema automaatmõtetega, luuleravis püütakse aga sama eesmärgini jõuda kaudsemalt, uusi ideid poeesiast otsides ja saades. Psühhoteraapias tuleb aga patsiendil tegemist teha järeldamisega. Ka luuleravis sunnib luuletuse sisu inimest mõtlema. (lk 22)
  • Elu on näidanud, et järelduste tegemine ei ole sugugi lihtne. Sageli tuleb inimestel piinelda vastuoluliste mõtete ja ambivalentsete tunnete käes, enne kui jõutakse küllaldase teadmiseni, ammendava tunnetuseni. (lk 22)
  • Ka luuleravis, jagades mõtteid ja tundeid ning omistades tähendusi kuuldud luuletustele, peegelduvad vähemal või suuremal määral, otseselt või varjatuna patsiendi elamused, mis tal on seotud oma narratiiviga. (lk 24)
  • Samas tuleb kindlasti lisada, et loovust on igas inimeses, kuid erineval määral. Psüühiline rigiidsus, mis on vastand loovusele, muudab aga mõtlemise stereotüüpseks. Aga ka rigiidseid inimesi võib aidata kirjandus psüühilise pinge maandamisel. Vahel piisab ühest uuest mõttestki, et inimene saaks paremini aru oma olukorrast ja selgemini tajuks elusihte. Samas võivad väga õpetlikud olla ainuüksi küsimused, mis suunavad inimest mõtlema teatud valdkonnas. (lk 24)
  • Väga oluline on luule, mis paneb patsienti lõpuks mõistma, et probleemid on eluga lahutamatult seotud ja maailm on muutlik. (lk 25)


Vastuolus areng
kehastab ennast.
Vastuoluta pole
ühtegi pinnast.

  • "Areng" (lk 25)


  • Mida enam kasulikku teavet me luulest saame, seda rikkamaks ka tunnetuslikult muutume. Tähtis on, et me kognitiivselt areneksime. [---] Mõistagi, alati ei vahetata teraapias oma elupõhimõtteid, kuid ka väike muutus kognitiivses sfääris on eelduseks, et saaks toimuda kontseptsioonide muutus, mille järgi senini tegutsedes on inimene liigselt depressiivne või ärev. (lk 26)
  • Luuleteraapias muutub iga luuletus elavaks ja mõjuvaks just mõtete ja kujutluste abil. Idiosünkraasia aktiveerumine tähendab piltlikult oma "haava" tunnetamist, selle lahtirebimist. Tähenduse kitsenemine, mis on seotud idiosünkraasia suurenemisega, muudab meid aga väga tundlikuks ja haavatavaks. (lk 83)


Tahe sunnib.
Tahan minna.
Pean jõudma sinna,
kus olen valmis
maksma elu hinda.

  • (lk 96)


  • Luuletused avardavad meie tunnetust, tekitavad mitmekesiseid assotsiatsioone, mida vajab iga inimene, et paremini toime tulla argieluga ja leida väljapääs oma probleemidele. (lk 96)
  • Vahetevahel on igal inimesel vaja üle korrata elutõdesid, mida ta teab küll ammugi, kuid viimasel ajal ei ole ta nende peale mõelnud ja need on ununenud. Iidsete teadmiste taasavastamine luuleridadest aitab meil täiuslikumat ja selgemat pilti luua oma sise- ja väliskonfliktidest, suurendada teadlikkust ning sel viisil kaasa aidata insaidi tekkele. Lootust sisaldavate ideede lugemine ärgitab samuti meie assotsiatsioone ja loob uusi mõteteringe. (lk 96)
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel