Mele Pesti

Mele Pesti (sündinud 25. aprillil 1979) on eesti kirjanik ja ajakirjanik

Artiklid

• On üks supertegija, kelle ülesandeks ja oskuseks on vaadata süsteemi tervikuna: kuidas ühendada linna ja loodust; arengut ja jätkusuutlikkust; kuidas sobitub inimene oma kasvavate vajadustega keskkonda nii, et seda ära ei lõhu. See on maastikuarhitekt, kes näeb nii linnas kui ka maal tervikut: milline on rohevõrgustik planeeritud hoone ümber, millised on inimese liikumisteed.
• Maastikuarhitekti põhiroll ei ole valida, milline lilleke või põõsake villa kõrvale sobib. Küll aga peab ta valdama kliimamuutustele vastupidava taimestiku ja välisruumi rajatiste kasutamist ning mikrokliima juhtimist linnas. Ta peab hästi tundma loodust ja haljastust ning keskkonnasäästlikkusel baseeruvaid lahendusi.
• Maastikuarhitekt on seotud pea kõikide projektide ja ehitistega avalikus ruumis ning tema roll linnapildi arengus aina kasvab, sest globaalsed trendid soosivad seda. Inimesi huvitab kvaliteetse avaliku ruumi ja rohealade teema üha rohkem ja nad oskavad seda vähehaaval ka nõuda. Kohale hakkab jõudma teadmine, et hea elukeskkond toimiva rohelise võrgustikuga hoiab ja parandab inimese vaimset ja füüsilist tervist ning parendab linnaruumi elurikkust.
• Planeerija vajab üha enam maastikuarhitekti abi, sest maastike kujundamine on seotud aktuaalsete teemadega, nagu inimmõõtmeline, autovabam liikuvustaristu ja keskkonnasäästlike sadevee lahendustega linnaplaneerimine. Maastikuarhitekt tegeleb ka keskkonnamõjude uurimisega ja pärib, kuidas hakkab taastuvenergia muutma maakasutust. Kui tuulikud tulevad põllumaa arvelt, siis kust tuleb toit? Ka seda peab ta töös silmas pidama.
• Praktikud kinnitavad juba praegu, et kuna kutsetunnistusega maastikuarhitekte on praegu vähe, siis ettevõtted ostavad neid üle. Veidral kombel hinnati aga 2017. aasta OSKA uuringus „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus“ Eesti vajadust maastikuarhitektide järele väikeseks, mille üks tagajärg oli maastikuarhitektuuri õppekava sulgemine TalTechis.

Nüüdseks annab süsteemset maastikuarhitekti haridust vaid Eesti Maaülikool. Kunstiakadeemias on võimalik arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava raames läbida maastikuarhitektuuri mooduli. Haridussilma andmetel õppis 2021. aastal maastikuarhitektuuriga seotud erialal bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel kokku 131 üliõpilast, 2016. aastal oli see arv 210. Tekkinud on kummalised käärid: ülimalt perspektiivse ja kiirelt kasvava tähtsusega eriala õpetamine on Eesti ülikoolides vähenenud.

• Ei mingit kahtlust: Eesti vajab palju häid ja korralikult koolitatud maastikuarhitekte ja planeerijaid. Keskkonnateemadest pole kellelgi pääsu, parem olgu see meil siis juba hea ja elatav. Keerulistel aegadel ei ole luksust teha halbu plaane.
  • Mele Pesti, "Maastikuarhitekt on ülikangelane, kes loob meie tuleviku elukeskkonda", Maaleht, 15.12.2022