Merelahing

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Merelahing on moodus tüliküsimuste lahendamiseks merel, kus mõlemat osapoolt esindavad laevad ning võidab see, kelle laevu jääb rohkem alles.

Proosa[muuda]

  • Prantsuse laev, tekk verest libe, kõikus lainetaval merel, nii et iga hoop võis pikali paisata niihästi mehe, kellele see suunatud oli, kui ka selle andja enese. Keset taplusmöllu polnud Laurencell olnud mahti üllatuda vastupanu tugevusest, aga isegi läbi lahingupalaviku tuimastava hämu, mõõgavõitluse segaduse ning püstolilaskude suitsu märkas ta äärmiselt ahastavat ilmet Prantsuse kapteni näol, kui too oma meestele ergutusi hüüdis. (lk 9)
See ilme oli alles ka pisut hiljem, kui nad tekil kohtusid ja mees väga vastutahtsi oma mõõga loovutas: veel viimasel hetkel haaras ta terast peaaegu kinni, otsekui soovides seda tagasi tõmmata. Laurence tõstis pilgu, et teha kindlaks, kas lipp on langetatud, seejärel võttis mõõga vastu sõnatu kummardusega - ta ei rääkinud prantsuse keelt ja ametlikum jutt pidi ootama, kuni tuleb tema kolmas abi, noormees, kes oli parajasti trümmis ametis prantslaste relvade valvamisega. Kui lahingutegevus lakkas, langesid allesjäänud prantslased peaaegu jala pealt sinnasamasse, kus olid seisnud; Laurence märkas, et neid oli vähem, kui ta arvas olevat kolmekümne kuue suurtükiga fregatil, ja et nad kõik näisid haiged ja lohkus põskedega. (lk 9)

Luule[muuda]

...Merelahinguid, vihaseid, veriseid
olen ma näinud rohkem kui ükski muu meri
aegade tuultes.

Aga ei meri ole see,
kes merelahinguid peab.
Merelahinguis müriseb inimeste raev,
mis merele tuleb
sõjalaevade
tulega.
Merd merelahingud ei kohuta.
Merel ei ole neist hirmu ega ohtu.
Teraslaevad ei suuda merd puruks tallata
ega tuli põlema panna.

  • Mart Raud, "Musta mere ääres VII", rmt: kogumik "Merelaulud", 1982, lk 88
Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel