Püssirohusarv
Proosa
[muuda]- Tagakamber oli sisse seatud tolle aja maitse kohaselt, missugusest ajast on säilinud elavaid mälestusi üksnes rahvalauludes, mida ukraina pimedad habemikud vanakesed banduura tasase tilina saatel nüüd enam ei laula nende ümber kogunenud rahvale; tolle raske sõjaka aja maitse kohaselt, millal Ukrainas algasid kokkupõrked ja lahingud uniooni pärast. Kõik oli puhas, värvilise saviga üle võõbatud. Seintel saablid, nagaikad, linnupüünised, noodad ja püssid, osava käega meisterdatud püssirohusarv, kullaga kaunistatud valjad ja hõbenaastudega hobuse jalakammitsad. (lk 8)
- Kõik hakkasid end valmis seadma: prooviti saableid ja palašše, puistati püssirohtu kottidest sarvedesse, veeretati välja ning seati korda voorivankreid ja valiti hobuseid. (lk 96)
- "Kuidas on, mehed?" küsis Tarass kurenniatamanidega hõigeldes. "Kas on veel püssirohtu sarvedes? Kas pole nõrkenud kasaka jõud? Kas ei paindu kasakad?"
- "Veel on, isa, püssirohtu sarvedes. Ei ole nõrkenud kasaka jõud, veel ei paindu kasakad!" (lk 136)
- "Kuidas on, mehed?" hõikas Tarass järelejäänud kurennidele. "Kas on veel püssirohtu sarvedes? Kas pole saablid nüriks läinud? Kas ei ole raugemas kasaka jõud? Kas ei paindu kasakad?"
- "Veel jätkub, isa, püssirohtu! Veel kõlbavad saablid; pole raugemas kasaka jõud; ei paindu veel kasakad!"
- Ning uuesti sööstsid kasakad peale, nagu poleks nad üldse kaotusi kandnud. Ainult kolm kurenniatamani olid veel elus. Juba punasid igal pool vereojad, kõrgele kerkisid kasakate ja vaenlase surnukehadevallid. Tarass heitis pilgu üles, taeva all juba venis raisakullide rida. Noh, küllap ootab neid hea saak! (lk 140)
- Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955
- Laura ulatas talle sileda, lihvitud lehmasarve, milles oli püssirohi. Sarve ülemist otsa kattis väike kapsel. Papa täitis kapsli püssirohuga ja valas pulbri püssitorust alla. Siis raputas ta relva natuke ja kõpsis vastu toru, sest ta tahtis olla kindel, et kõik püssirohi on toru põhjas. (lk 30)
- Kui Papa Suurde Metsa läks, tegi ta alati enne kindlaks, kas kuulidega täidetud kuulitasku, plekist tropikarp ja sütikute karp on tal taskus. Püssirohusarv ja väike terav kirves rippusid tal vööl ja laetud püssi kandis ta õlal. (lk 31)
- Laura Ingalls Wilder, "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994
Luule
[muuda]- ["Jänki Doodle" papa esituses:]
Ja veel ta kahurit seal märkas,
mis vahtrapuustki oli pikem.
Ja selle ümberkeeramiseks
läks tarvis kahte härjaiket.
Ja iga kord, kui tuld sealt lasti,
läks püssirohtu sarve täis.
See paukus nagu papa püsski,
aga hoopis suurem kõmakas käis.
- Laura Ingalls Wilder, "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994 (lk 23)