Paljunemine

Proosa

• Kõik paljunesid rõõmsalt. Ainult mitte tema liigikaaslased. Selle asemel tegid nad näo, nagu poleks siit enam midagi võtta, nagu toimuks tulevik kusagil mujal, kuskil seal kaugel, teisel pool Elbet, teisel pool piiri, teisel kontinendil. Kõik vaatasid, et saavutaksid mingi tegelikkuse tipu, mida nad ei tahtnud mitte mingil juhul siin näha. Justkui selles paigas ei olekski elu. Kõikjal oli elu, isegi seisnud vihmavees. (lk 33)
  • Judith Schalansky, "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012

• Eelnevate näidete puhul koorub naiste jaoks välja teatav nõutud standard: ole sale, kenake ja paljune. Kusjuures esimesed kaks, saledus ja ilu on vahendid, mis viivad sihile ning aitavad saavutada viimast, nimelt paljunemist. Rääkimata sellest, et vananemine on päris kindlasti häbilugu. Ei pea isegi mainima, et samad standardid meestele ei kehti.
  • Jaana Davidjants, "Sõbralikult seksismist: kellele ei meeldiks komplimendid?", Feministeerium, 07.08.2019

• Detroidis on asjade paljunemine liiga brutaalne, arvan, et just see mu murdis. (lk 42)
  • Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27–49