Raamatuaasta

Proosa

• [Eesti raamatu aasta eesmärgid 1935. aastal:] Tähistada Eesti raamatu 400 aasta juubelit 25. augustil 1935, sest 1935. aasta 25. aug. ilmus Wanradt Kõlli katekismus; süvendada äratundmist väärtusliku raamatu suurest osatähtsusest Eesti rahva elus; fikseerida Eesti raamatu sise- ja välispropaganda alused ja asuda selle propaganda teostamisele; väärtuslikkude raamatute ilmumise ja levitamise probleemi lahendamise ja raamatukogunduse väljaarendamise; loovate kirjanikkude ning rahvuslikkude teaduste alal loovate isikute majandusliku olukorra töödvõimaldavaks tõstmise; alandada raamatu hinda ja viia raamat suuremal hulgal rahva sekka; selgitada Eesti rahvuse seisukohalt nõudeid Eesti väärtusliku raamatu kohta.
  • "Raamatu-aasta pühendatakse laiaulatuslikule kultuuritööle", Postimees, 25.03.1935

• Ametist lahkumise eel 2021. aasta jaanuaris ütles toonane kultuuriminister Tõnis Lukas meediale oma tööd kokku võttes: "Tähenduselt mastaapsetest algatustest panin kokku juhtrühma, kes hakkab korraldama 2025. aastal eesti raamatu aastat tähistamaks viiesaja aasta möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest 1525". Järgmistel kultuuriministritel eestikeelse raamatu mastaapse tähenduse märkamiseks rahvuskultuuri suurima vundamendikivina silma ei olnud, praeguseks on ametist lahkunud ka idee arendamise eest vastutama pidanud asekantsler. Hetkeseisuga on kultuuriministeeriumi kodulehel saabuvate teema-aastate rubriiki küll loodud pealkiri "2025 – eesti raamat 500", kuid see ei ole klõpsatav ehk sisu puudub. Kui raamatuaasta vaid ministeeriumi teema-aastaks peaks jäämagi, tähendaks see eestlaste poole aastatuhande vaimse kogutoodangu pisendamist avalikkusele märkamatuks nišikaubaks. Kas siit peaks välja lugema, et järgmisena taandub tühise paarisaja tuhande eurose eelarvega teema-aastaks ka näiteks üldlaulupidu?
• Kaugeltki kõik Eesti peaministrid ei ole olnud esmajoones kuulsad püsisuhte tõttu raamatutega. Kaja Kallas sobib aga ideaalselt raamatuaastat juhtima, sest on ta ju aastaid lugemist propageerinud, pidanud raamatublogi ning seal juba aastal 2017 kirjutanud: "Ma armastan raamatuid. Ja just paberkujul traditsioonilisi raamatuid, kuigi mul on ka e-luger ja võimalus lugeda raamatuid elektroonilisel kujul. Ma armastan raamatute lõhna, paberit ja mulle meeldivad erinevad järjehoidjad. Kui olen kolinud, siis kõige nauditavam minu jaoks on olnud raamatute lahtipakkimine, kui olen kätte saanud uued raamaturiiulid. Kui satun kellelegi külla, siis esimese asjana liigun tema raamaturiiuli juurde ja see räägib inimesest nii mõndagi. Raamatukogudes meeldib mulle samuti jalutada riiulite vahel, võtta kätte ja sirvida huvipakkuvaid raamatuid kohapeal." On aeg armastus tegudeks vormida.
  • Kaarel Tarand, "Mida pole, see ei lõhna", Sirp, 29.09.2023