Raamatuaasta

Proosa

• [Eesti raamatu aasta eesmärgid 1935. aastal:] Tähistada Eesti raamatu 400 aasta juubelit 25. augustil 1935, sest 1935. aasta 25. aug. ilmus Wanradt Kõlli katekismus; süvendada äratundmist väärtusliku raamatu suurest osatähtsusest Eesti rahva elus; fikseerida Eesti raamatu sise- ja välispropaganda alused ja asuda selle propaganda teostamisele; väärtuslikkude raamatute ilmumise ja levitamise probleemi lahendamise ja raamatukogunduse väljaarendamise; loovate kirjanikkude ning rahvuslikkude teaduste alal loovate isikute majandusliku olukorra töödvõimaldavaks tõstmise; alandada raamatu hinda ja viia raamat suuremal hulgal rahva sekka; selgitada Eesti rahvuse seisukohalt nõudeid Eesti väärtusliku raamatu kohta.
  • "Raamatu-aasta pühendatakse laiaulatuslikule kultuuritööle", Postimees, 25.03.1935

• EKK 25. aastapäevaks 1976. aastal oli jõutud avaldada üle 300 raamatu. A-seeria raamatute trükiarv oli 2000—2100, B-seeria mahukatel pildiraamatutel 3000—4000, luulekogudel väiksem.

Eestlased paguluses kuulutasid ajavahemiku 24. veebruarini 1976 raamatuaastaks, tähistamaks eesti raamatu 450. juubeli, samuti kolme aastakümne möödumist esimese algupärase raamatu ilmumisest maapaos. (Selleks raamatuks loetakse Bernard Kangro 1945. aastal Karlstadis ilmunud luulekogu "Põlenud puu".) Eesti Raamatuaasta Peakomitee üleskutses oli öeldud, et raamatuaasta rahvuslik peaülesanne on koondada ühiseks vaimseks võitlusrindeks kõik loovad jõud ja raamatusõbrad vabas maailmas ühise eesmärgi — vaba Eesti eest võitlemiseks.

Raamatuaasta korraldamine pidurdas eesti raamatu trükiarvu languse. Kui varemalt oli EKK liikmete hulk vähenenud mõnekümne inimese võrra aastas, siis nüüd ületas uute liikmete arv lahkunute arvu. Raamatute tellijaid oli 2000 piires, neist umbes kolmandik elas Rootsis, ülejäänud USA-s, Austraalias, Kanadas, Inglismaal ja mujal. (lk 10-11; EKK - Eesti Kirjanike Kooperatiiv)

• Anne Valmas, "40 aastaga 400 raamatut. Eesti Kirjanike Kooperatiiv", rmt: "Kodutanumast kaugemal", 1994, lk 7-31

• Raamatuaasta suursündmuseks oli kaua ettevalmistatud juubeli-"Kalevipoja" ilmumine 1935. aasta lõpul. Eesti Kirjanduse Selts ei kartnud kulusid - raamat ilmus väga kvaliteetsel paberil, kaunilt trükituna ja illustreerituna. Eestlaste suhtumist oma rahvuseeposse tunnistas erakordne trükiarv - 10 000 eksemplari. (lk 97)
  • Mirjam Peil, "Juubeli-"Kalevipoeg"", rmt: "Meie kodude kraam", 2011

• Ametist lahkumise eel 2021. aasta jaanuaris ütles toonane kultuuriminister Tõnis Lukas meediale oma tööd kokku võttes: "Tähenduselt mastaapsetest algatustest panin kokku juhtrühma, kes hakkab korraldama 2025. aastal eesti raamatu aastat tähistamaks viiesaja aasta möödumist esimese eestikeelse trükise ilmumisest 1525". Järgmistel kultuuriministritel eestikeelse raamatu mastaapse tähenduse märkamiseks rahvuskultuuri suurima vundamendikivina silma ei olnud, praeguseks on ametist lahkunud ka idee arendamise eest vastutama pidanud asekantsler. Hetkeseisuga on kultuuriministeeriumi kodulehel saabuvate teema-aastate rubriiki küll loodud pealkiri "2025 – eesti raamat 500", kuid see ei ole klõpsatav ehk sisu puudub. Kui raamatuaasta vaid ministeeriumi teema-aastaks peaks jäämagi, tähendaks see eestlaste poole aastatuhande vaimse kogutoodangu pisendamist avalikkusele märkamatuks nišikaubaks. Kas siit peaks välja lugema, et järgmisena taandub tühise paarisaja tuhande eurose eelarvega teema-aastaks ka näiteks üldlaulupidu?
• Kaugeltki kõik Eesti peaministrid ei ole olnud esmajoones kuulsad püsisuhte tõttu raamatutega. Kaja Kallas sobib aga ideaalselt raamatuaastat juhtima, sest on ta ju aastaid lugemist propageerinud, pidanud raamatublogi ning seal juba aastal 2017 kirjutanud: "Ma armastan raamatuid. Ja just paberkujul traditsioonilisi raamatuid, kuigi mul on ka e-luger ja võimalus lugeda raamatuid elektroonilisel kujul. Ma armastan raamatute lõhna, paberit ja mulle meeldivad erinevad järjehoidjad. Kui olen kolinud, siis kõige nauditavam minu jaoks on olnud raamatute lahtipakkimine, kui olen kätte saanud uued raamaturiiulid. Kui satun kellelegi külla, siis esimese asjana liigun tema raamaturiiuli juurde ja see räägib inimesest nii mõndagi. Raamatukogudes meeldib mulle samuti jalutada riiulite vahel, võtta kätte ja sirvida huvipakkuvaid raamatuid kohapeal." On aeg armastus tegudeks vormida.
  • Kaarel Tarand, "Mida pole, see ei lõhna", Sirp, 29.09.2023

Luule

• Raamatuaasta hüüab tulles ega nuta minnes ka. (lk 34)
• Raamatuaasta ei ole valguseaasta. (lk 35)
  • Arne Merilai, "Frankensteinway", lk 34-35, rmt: "Tolmutort", Bahama Press, 2001

eesti raamatu aasta eesti raamatu
maasta eesti raamatu raasta eesti

raamat@toht.ee

raamatu saasta eesti raamatu laasta
eesti raamatu taasta eesti raamatu

raam@1525.ee

asta eesti raamatu nasta eesti raamatu
kasta eesti raamatu lasta eesti raamatu
...
raam@ee.ee.ee

raamatu aasta vesti raamatu aasta
žesti raamatu aasta jesti raamatu aasta

• Arne Merilai, "Yamaha", lk 36, rmt: "Tolmutort", Bahama Press, 2001