Telerist tuleb viktoriin ja Margareete lülitab teleri välja ja raadio sisse. Siis võtab ta taskuarvuti ja arvutab, et kui homme paneks hoiukassasse tuhat kakssada rubla, siis oleks tal viieteistkümne aasta pärast 1615 rubla ja 0412 kopikat (ümardatult neli kopikat). Aga tal ei ole tuhandet kahtesada rubla, mida homme sisse maksta.
Seejärel meenub talle sõna SALVEI. Ta võtab paberi ja leiab, et nendest kuuest tähest (s, a, 1, v, e, i) saab moodustada seitsesada kakskümmend erinevat kuuetähelist sõna. Ta proovib neid moodustada, aga see ei õnnestu. Kuuetähelisi sõnu ei anna kombineerida mitte ühtki, isegi viietähelisi mitte, neljatähelisi tuleb päris palju (VEIS, SALE; VESI jne,). Millegipärast on eesti keeles ainult üks kuuetäheline sõna, mida neist tähtedest võib moodustada. Margareete mõtleb selle üle tükk aega, aga ei jõua mingile järeldusele.
Siis leiab ta veel, et ruutjuur 36589-st on 191,28251. Ta ei oska selle arvuga midagi peale hakata, jagab igaks juhuks kahega ja veel kord kahega ja lahutab tulemusest 314 protsenti. Vastus on -102,33614. Margareete paneb arvuti käest. Igav on. Miinusarvud ei meeldi talle üldse. (lk 12–13)
Astrid Reinla, "Lühilaineahi", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987
"Aga inimese teadvus laieneb. Laps avastab igatsuse, ja kas tead, mis on igatsuse matemaatiline väljendus?"
Ta lisab supile koort ja mõne tilga apelsinimahla.
"Negatiivsed arvud. Mis formaliseerivad tunde, nagu oleks midagi puudu. Ja teadus paisub endiselt, kasvab, ja laps avastab vahemikud. Kivide vahel, samblike vahel kividel, inimeste vahel. Ja arvude vahel. Ja tead, milleni see välja viib? See viib murdudeni. Täisarvud pluss murrud annavad ratsionaalarvud. Ja teavus ei peatu veel sellegi juures. See tahab mõistusest üle olla. Ta toob juurde niisuguse absurdse operatsiooni nagu juurimise. Ja saab kätte irratsionaalarvud."
