Surnumeri
Proosa
[muuda]- Peened inimesed, kellel on psoriaas, kulutavad hiigelsummasid ja kihutavad Surnumere äärde, mis kõlab häirivalt, kuid ma saan aru, et sealses soolases vees suplemine on väga tõhus. Oleksin arvanud, et sool nende karedate laikude peal teeb hirmsat valu, aga see olla peaaegu imeväärne, ja kuuldavasti saab veepinnal hõljudes ajalehte lugeda. Mingi värk soolaga seoses. Põhja ei saagi vajuda. Aadria meri on päris soolane. Ma ei saanud kuidagi oma peput vee alla. Papsi sõnul nägi see välja, justkui jälitaks mind elevandibeebi. Või väikesaar. (lk 80-81)
- Phyllida Law, "Märkmed minu ämmale". Tõlkinud Tiina Tarik. Argo, 2022
Luule
[muuda]Üks välgatus läbi käis verest.
Ma teadsin, et siis oli tõsi.
Surmsoolasest Surnumerest
vett tõstsin ma paljakäsi
ja jõin, kuid ei kustunud janu.
Kõik kuumas ja kohises.
Mees murdis kuldvillaku manu
teed minus kui Kolhises.
- Doris Kareva, "Medeia", rmt: "Armuaeg", 1991, lk 41