Tootlikkus

Proosa

• Töö! Ka seda sonkimist mullas võib nimetada tööks, sest see, nagu ma ütlesin, vaevab ära selja ja põlved. Kuid asi ei seisa töös, vaid kellukas; sa ei tee seda tööd mitte sellepärast, et töö on kaunis või et töö on õilis või et töö on tervislik, vaid sa teed seda selleks, et kellukas õitseks ja kivirik kasvaks nagu vaip. Kui tahad midagi pühitseda, siis ei tule pühitseda mitte oma tööd, vaid kellukat või kivirikku, mille pärast sa töötad. Ja kui sa artiklite ning raamatute kirjutamise asemel asuksid kudumistelgede või treipingi taha, ei teeks sa seda tööd mitte sellepärast, et see on töö, vaid sellepärast, et sa saad selle eest sinki hernestega, või sellepärast, et sul on kari lapsi ja sa tahad elada. Ja sellepärast peaksid sa täna pühitsema sinki hernestega, lapsi ja elu — kõike seda, mida sa oma töö eest ostad ja mille eest sa oma tööga maksad. Või sa peaksid pühitsema seda, mis sa oma tööga lood. Teetöölised ei peaks pühitsema mitte ainult oma tööd, vaid maanteid, mis sellest tööst on tekkinud; ja tekstiilitöölised peaksid tööpühal pühitsema peamiselt kilomeetreid triibulist madratsiriiet ja purjelõuendit, mida nad on masinatest välja kerinud. Ja seda nimetatakse veel tööpühaks, aga hoopiski mitte toodangupühaks; ometi peab inimene olema pigem uhke sellele, mida ta on tootnud, kui sellele, et ta üldse töötab.
  • Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, LR 40/41 1964, lk 47, ptk "Püha"

• Mulle meeldib väga, kui meil on positiivset rahulolematust. Me ei tohigi enne rahule jääda, kui oleme jõudnud Põhjamaadega sarnase elatustasemeni. Selleks peab kasvama ettevõtete tootlikkus ja tugevnema eksport.

Ma olen aru pidanud tõeliselt tarkade inimestega, kes oskavad majandust hästi mõtestada. Kõige loogilisem mõte, mida olen seejuures kuulnud, on see, et me oleme 24 aastat teinud põhimõttelisi valikuid nii-öelda õpiku järgi. Tänu sellele oleme saatusekaaslastest selgelt kiiremini arenenud. Nii oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus meil pole enam odavast tööjõust tulenevat konkurentsieelist ning me peame edasi mõtlema, kuidas teha asju nutikamalt, rakendades teaduse ja innovatsiooni tulemusi oma majanduse vankri ette. Ehk siis lühidalt kokku võttes: õpik, mille järgi me nüüd tegutsema peame, on väga palju keerulisem. Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku.

• Taavi Rõivas, intervjuu: Rannar Raba, "Peaminister: Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku", Sakala, 15. detsember 2015