Paast. Juba see sõna. See on nii puhas, nälg aga on räpane piin, mis aheldab kõik mõtted lühikese ja sooniva keti külge.
Üksnes rikkad otsustavad paastuda, võib-olla mingi süü lunastamiseks või lihtsalt oma keha ilu ja tervise huvides. Paastuja saab oma tasu. Ta tunneb end äkki vabana liha raskusest. Tema mõtted avarduvad. Isegi unetus annab pigem elujõudu ja energiat juurde. Aga vaene viskleb ja vähkreb asemel ning taob sõrmenukkidega vastu seina, meeleheitel, et ta hetkekski suikuda ei saa.
