Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/august

1

• Kui inimesed su südamele valu teinud, kui nende karedus sind nende ligidalt põgenema ajanud, siis mine viska end looduse hõlma, siis mine peida ennast tasakesi kohiseva metsa varju alla: su kibe valu vaigistub kohe seal, su haavad leiavad seal pehmet salvi, ja lootus, mis sulle igaveseks selja pöörnud näis olevat, hakkab su vaimule jälle naeratama.
  • Lilli Suburg, "Liina: Ühe eesti tütarlapse elulugu, tema enese jutustatud", rmt: "Kogutud kirjatööd", 2002, lk 78

2

Oh verine kuu,
vaenuaegade kuu,
sa valgustad maailma ööd.

Kõik variseb, mis kõrgena näis,
häving rahvaist ja riikidest üle käib,
keda arm enam hurmab —
vend venna surmab.
Maapind su all täis on halli tuhka,
miks, kõver kuusirp, sa rahus ei puhka?
Kas leidub veel rüüstamata vilju?
On surmavaikus, käib tuulgi hilju.
Sa tummalt valgustad veretööd,
Palg pööra ära, oh kuu!

• Aino Kallas, "Verine kuu", rmt: "Igaviku väraval: valitud luuletused", tlk Minni Nurme, 1979, lk 22

3

• Sünnipäevi hoiame meeles ja tähistame, sel puhul peetakse kohustuslikeks kaaslasteks rõõmu ja teisi inimesi. Aga mille üle õieti rõõmustada? Selle üle, et oled aina otsinud, leidmata tõde, südamerahu või armastust? Ja leides vaid tagantjäreletarkusi? Selle üle, et saad oma isikliku elufilosoofia valmis siis, kui seda enam vaja ei lähe?
  • Ester Laos, "Õhtuks koju", 1994, lk 6

4

• Töötasin kaks nädalat kiirtoiduketis. Tööaeg oli normaalne, ma leppisin asjaoluga, et vormiriietus ajas mu juuksed elektrisse, aga ma ei suutnud jääda ettekirjutatud "sobilike vastuste" juurde, mis koosnesid lausetest "Kuidas ma saan teid täna aidata?" ning "Kas te soovite selle juurde suuri friikartuleid?". Mind vallandati, kui üks sõõrikutüdruk nägi, kuidas ma nelja-aastase kliendiga tasuta mänguasjade erinevaid plusse arutasin. Mida ma oskan öelda? See oli üks nutikas nelja-aastane. Ka minu meelest on Uinuv Kaunitar nõme.
  • JoJo Moyes, "Mina enne sind", tlk Tiina Randus, 2021, 2. trükk, lk 19

5

• Päev hiljem istusin lennukis, rahakott tühi, jalad paistes ja hing pungil. Oli läinud meelest, misasi on klaver ja miks see nii kole tähtis pidi olema. Lendasime otse üle Vesuuvi, jõllitasin kraatris mustavat järvesilma ja mõtlesin, kas lennuk jõuaks eest ära, kui nüüd kohe peaks purskama hakkama, ja millised ilmed reisijatelt salvestuksid.
  • Kadri-Ann Sumera, "Seitsme aja raja taga", 2020, lk 39

6

Kui õnn oleks kaunites mustrites, võiks minna sügavamale sellesse,
kuni taas tuleb vastu merihobude org, siis on laskumine
igavene ja juhtub iseenesest. Siis oleks lihtne öelda,
mis on kaunis: kõige puhtam.
Kõige kaunim oleks siis tõmbamata joon, alles punkt. Siis ei oleks
ealeski miski algama pidanud, aeg.

• Pauliina Haasjoki, "*Kui õnn oleks...", tlk Kätlin Kaldmaa, "Luulet", Sirp, 31.05.2012

7

• Aga kuidas saab meie kõrvale kuuldamatu tähtede tiirlemine olla nii võimsalt tuntav? Siin keset laasi ja järvi, selles taevasse avatud silmas, näivad tähed keerduvat valguskoonlaks ja tõmbavat meid endaga kaasa. Pole kuhugi pageda tähtede võimu eest, me oleme neile alistatud, kuidas me ka ei põikleks ega varjaks end. Tähtede laine on meid haaranud oma embusse, on voolanud üle meie peade. (lk 22)
  • Astrid Ivask, "Leiud", tlk Ita Saks, 1996

8

Taas tulevad vihmad, maa värskendab end,
taas vihiseb pääsude vilgas lend,

taas tiigil öös laulab konnade koor
ja kirsipuil väreleb valge loor

ja madalal traataial lepalind
taas vilistab, leekivais sulgedes rind;

ning sõjast väljagi keegi ei tee,
ei tea ega märka, kui möödas on see.

Ja lind ega puu ei hooli sest,
et pole ühtainustki inimest,

ning virguv kevadki vaevalt vist
siis märkab inimsoo kadumist.

• Sara Teasdale, "*Taas tulevad vihmad...", tlk Linda Ariva, rmt: Ray Bradbury, "Marsi kroonikad", 1974, lk 79

9

• Pimedus on seadnud Emīlsile takistusi juba lapsepõlvest, just nagu keegi ütleks: "Ega sa kõike ikka teada ei saa, pole sul tarvis seda raamatut või toda paksu köidet lugeda." Ent kuidas sa siis ei loe seda raamatut, kui iga kord, kui seda praotad, tulevad sealt välja inglid nagu herbaariumis elluärganud lilled või liblikad.
  • Inga Žolude, "1904", tlk Livia Viitol, rmt: "Läti jutud", 2018, lk 8

10

• Jo kõndis aeglaselt, otsides endale teed rahvast täis tänavatel, paljastatud kõnniteedel lakkamatult säramas juunikuine päike. Siin-seal olid restoranid päevavarjude alla kõnniteele laudu puistanud, kus inimesed oma kohviga logelesid. Ta mõtles südamlikult, et Inglismaal paneb päike inimesed naeratama; see oli hea. Kuumas kliimas ajab see neid mõrvu sooritama.
  • Barbara Erskine, "Hay emand", tlk Jane Korba, 1998, lk 24

11

• Domineerimissuhted moodustavad suure osa domineerija ja allutatu identiteedist ning suur osa suhtemustreid, mida me siin eristada võime, näib olevat ühised nii inimlikes kui ka mitteinimlikes domineerimissuhetes. Domineerimissuhted võivad esineda eri kujul; looduse puhul hõlmab Lääne kultuuris väljakujunenud muster aga antropotsentrismiga õigustatavaid koloniseerimissuhteid, nii nagu ka inimestevahelisi suhteid, milles eurooplased koloniseerisid nende maid, keda nad arvasid olevat endast alamad, õigustas ja toetas eurotsentrism. Mõlemal juhul luuakse dualismi või binaarse opositsiooni suhted Ühe ja Teise, antud juhul inimese ja mitteinimliku, identiteedi ümber ning Teist käsitletakse kui midagi, millest tuleb distantseeruda ja mis tuleb allutada.
  • Val Plumwood, "Nature as Agency and the Prospects for a Progressive Naturalism", Capitalism Nature Socialism, 12:4, 2001, lk 11-12

12

• [August:] "Lugusid tuleb jutustada või nad hääbuvad, ja kui nad hääbuvad, ei mäleta me enam, kes me oleme või miks me siin oleme."
  • Sue Monk Kidd, "Mesilaste salajane elu", tlk Johanna Ross, 2008, lk 105

13

• Üks olulisemaid põhjusi, miks mets mind nii kutsub, on inspiratsioon, mida ma sealt leian. Kõik mu loomingulised projektid sünnivad just seal. Ainult metsas avaneb inimese meeleseisund, mis muidu on justkui ootel. Vähemalt minuga on see nii ja koerte roll on siin olnud ülioluline. Isegi sama rada käies leian ma alati midagi uut – midagi, mis on teisiti. Mets tuleks justkui appi, kui ma oma küsimustele vastuseid otsin.
  • Celia Roose, "Duetid loomadega", Postimees, 22. jaanuar 2022

14

• Kui ma nüüd mõtlen, et peaaegu kogu mu keha koosneb meie kaupluse toiduainetest, siis tundub mulle, et olen samasugune osa sellest poest, nagu seda on pudukaupade riiul või kohvimasin.
  • Sayaka Murata, "Inimene helendavast klaaskastist", tlk Maret Nukke, 2021, lk 21-22

16

• [Carretera:] "Tõelised kirjanikud ei näita kunagi oma hambaid. Seevastu šarlatanid naeratavad, demonstreerides oma hammaste kurjakuulutavat poolkaart. Kontrolli järele. Otsi üles kõigi nende kirjanike fotod, kellest sa lugu pead, ja sa näed, et nende hambad jäävad alati varjatud saladuseks."
  • Valeria Luiselli, "Minu hammaste lugu", tlk Mari Laan, 2022, lk 93

17

• Diktatuuris ei saa linnu olla, sest kõik on väike, kui seda valvatakse.
  • Herta Müller, "Südameloom", tlk Vilma Jürisalu, 2010, lk 36

21

• Raamat peab igal pool kaasas olema, vabal hetkel saab lugeda.
  • Kristina Pai, intervjuu: Raimu Hanson, "Raamatukogu rõõmude hulka tõi suure mure kaasa kauaoodatud palgatõus", Postimees, 6. aprill 2022

27

• Nimetamine on keeruline aeganõudev tegevus, see hõlmab põhiolemust ja tähendab väge. Ent kes on see, kes sind metsikutel öödel koju saab kutsuda? Ainult see, kes teab sinu nime.
  • Jeanette Winterson, "Apelsinid pole ainsad viljad", tlk Kätlin Kaldmaa, 2008, lk 200

alamlehed

• 1
• 10
• 11
• 12
• 13
• 14
• 16
• 17
• 2
• 21
• 27
• 3
• 4
• 5
• 6
• 7
• 8
• 9