Armulaud

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nicolaes van Verendael, "Püha sakrament" (17. saj teine pool)
Jan van den Hoecke, "Õndsa Regensburgi Friedrichi armulaud" (17. saj)
Bengt Nordenberg, "Armulaud Rootsi kogudusekirikus" (1856)
Lluïsa Vidal, "Esimene armulaud" (20. saj algus)

Piibel[muuda]

  • Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: "Võtke, sööge, see on minu ihu!"
27 Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: "Jooge kõik selle seest,
28 sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!


Proosa[muuda]

  • Kui see [armulauamüsteerium] ongi tegelikkus ja kõik muu siin ilmas ainult võtab oma tegelikkuse sellelt tegelikkuselt - siis on loomulikult kogu elu, mis on sellega sidemed katkestanud, ainult sumpamine tihnikus ja udus, ja kõik need väärtused, mida inimene taga ajab, on reaalselt ainult tühipaljas eimiski, nagu toit maa-aluste kaussides...
    • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 227


  • "Ei tea, mis sel pähe tuli, et nii väga leppima kipub," ütles Andres, kui üleaedne uksest väljas oli.
"Heast südamest ehk," arvas Krõõt.
"Ennem purjus peast," vaidles Andres vastu.
"Ega ta olndki nii purjus ühtigi, tegi ainult nõnda," ütles Mari.
"Siis tal peab midagi ees olema," arvas nüüd Andres.
Ja oligi. Sest järgmisel pühapäeval sõitis Pearu oma eidega nii vara kirikusse, et Eespere Krõõt oma Andresele ütles:
"Teisepere omad lähevad vist lauale."
"Seda ta siis siin ehk leppimas käiski," arvas Andres.
"Ega hullu tea," imestas Krõõt.


  • [Ewa] Usk lahkus minust ühe päevaga - mind ei lastud esimesele armulauale. Mul ei olnud valget kleiti. Kui ema tuli varjupaika minuga kokku saama, anusin teda osta mulle see õnnetu kleit - ta keeldus järsult. Preester aga ei lubanud mul tavalise kleidiga armulauale tulla.
Nunnad armastasid mind, ja oleksid mõistagi mulle kleidi hankinud, kuid mul oli piinlik neilt paluda. Mul oli häbi. Seda seetõttu, et olen uhke.
Kõik tüdrukud said armulauasakramendi osaliseks. Mina aga mitte. Ja ma lahkusin, aga mu Jumal ja usk jäid kirikusse maha.
  • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 61-62