Sara Teasdale

Allikas: Vikitsitaadid
Sara Teasdale, 1907.
Sara Teasdale, u 1910.

Sara Teasdale (8. august 1884 – 29. jaanuar 1933) oli USA luuletaja.

Luule[muuda]

Taas tulevad vihmad, maa värskendab end,
taas vihiseb pääsude vilgas lend,

taas tiigil öös laulab konnade koor
ja kirsipuil väreleb valge loor
...
ning sõjast väljagi keegi ei tee,
ei tea ega märka, kui möödas on see.
...
ning virguv kevadki vaevalt vist
siis märkab inimsoo kadumist.


Kui olen surnud ja aprill mu üle ere
siis vihma vettind juukseist raputab,
kas leiad kohta murtud südamele,
ei hooli ma.

Siis olen rahus, nagu puud on rahus,
kui koolutab vihm maha oksaraod,
ma olen vaiksem siis ja külmem veelgi
kui sina nüüd.


Ainult unes veel näen nende nägu,
Lapsi, mängisin kord kelle seas,
Louise, pruunes palmikuis juukserägu,
Annie, lokid kel metsikud peas.

Ainult unes on ununud Aeg -
Mis neist võis saada, kes seda küll teab?
Mängisime kuid koos eile öösel
Nukumajaga trepi peal.

Palged ümarad, siledad ikka,
Silmis pehme ja mahe pilk -
Ehk näevad mindki unes need plikad,
Samamoodi ma noor ja vilk.

  • "Vaid unes" ("*Only in Sleep..."), kogust "Flame and Shadow", 1920


Mu süda on sügisest väsinud aed,
Kuhjas raskeid astreid ja daaliaid täis,
Päikesehägus aprill tuleb meelde,
Kuidas vihmavaling ja lumelill käis;

Nartsissid jahedas hommikutuules,
Kuldseis tulbikarikais vihmavee klaas -
Aia vaigistab lumi ja kõik läheb meelest -
Pärast vaikust kas kevad veel tulebki taas?

  • "Aed" ("The Garden"), kogust "Flame and Shadow", 1920


Ei saa ma surra, olles joonud
Kuusirbi karikast rõõmu,
Ja näljaselt kui leiba, armastanud
Iga lõhnava juuniöö sõõmu.

Las surra muud - kui kas ei leidu siis
Mu jaoks mõnd pääserada säravat,
Kes Ilus olen otsind ergast veini
Igielavat?

  • "Vein" ("The Wine"), kogust "Flame and Shadow", 1920


Arkturus toob kevade jälle
Sama kindlalt nüüdki kui siis,
Kui hommikusaartel tuua
Oli kreeklastele ta viis.

Eha on sinine, selge,
Täht ere ja värelev,
Ja samad mõtted tõi neile
kui täna toob minule.

  • "Arkturus" ("Arcturus"), kogust "Flame and Shadow", 1920


Kui vaid olla saaks enesest vaba,
Vaba mälust ja muust,
Samavõrd paljas mu süda
Kui puu on detsembrikuul.

Puhata, nagu puu puhkab,
Kui lehed on läinud tal,
Öösel vihma järgi ei õhka,
Päikest ei oota ta koidikul.

  • "Puu" ("The Tree"), kogust "Flame and Shadow", 1920


Küsisin kevadel karikakrailt,
Kas räägib tõtt ta suu,
Ja terased, selgesilmsed kakrad
Teadsid iga kord ju.

Nüüd põllud on pruunid ja paljad,
Kibe sügistuul välja peal,
Ja kõik need lollakad astrid
Miskit ei tea.

  • "Metsastrid" ("Wild Asters"), kogust "Love Songs", 1917