Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/jaanuar

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember

1

  • Palju lihtsam, kui leppida sellega, et tegudel võivad olla mitteootuspärased tagajärjed, on nende tagajärgedega seotud vastutust endast kuidagi eemale lükata. Selleks on kaks viisi: kas loobuda oma vabadusest või siis püüda vastutus lükata kellegi teise kanda. Oma vabadusest loobumine on lihtne: las keegi teine otsustab, las ütleb, kuidas peab tegema. Sest kui tagajärg pole meeldiv, saab ju öelda: "Ega mina teinud ega otsustanud! Tema tegi ja otsustas!" Veelgi parem: saab lõpmatuseni ja alati teisi süüdistada.

2

  • Polnud üldse imelik Inkerit sellisel kellaajal vannist leida. Inkeri veetis suurema osa oma elust vannis. Kui ta oli kurb ja masenduses, läks ta vanni. Kui ta oli vihane, läks ta vanni. Kui ta pidi lahendama mõne raske probleemi, läks ta vanni. Ta väitis, et kuum vesi mõjub ajutegevusele ergutavalt. Seekord ei paistnud ta küll probleeme lahendavat, vaid lesis laisalt, lugedes kriminaalromaani. Vanni kõrvale oli varutud hea hulk isuäratavaid õunu ja küpsiseid.

3

  • Ega armastus olegi midagi muud kui vajadus tunda ja mõelda kellegi teisega koos, vabaneda hetkekski talumatust üksindusest, millesse kõik elavad olendid mõistetud on. Ega me ei otsigi teises inimeses seda, kes ta tõeliselt on: otsime vaid ettekäänet kujutlemaks, et oleme leidnud oma sugulashinge; otsime südant, mis võiks täita oma tuksumisega selle hulluksajava vaikuse, mis jääb me enda südamelöökide vahele, kui käime läbi elu — aga võib-olla käib elu hoopis läbi meie? — seni, kuni saabub lõpp.
    • Rosa Montero, "Hurm ja pimedus", tlk Marin Mõttus, 1996, lk 152

4

5

6

  • Kapitalism oma arenguprotsessis esitab järjest suurema nõudmise haritlaste järele, kuid samaaegselt intelligentsi mitmekülgsema väljaarenemisega hakkab imperialismi tingimustes süvenema ka tema diferentseeru­mise protsess. Kodanlikus Eestis, kus haritlaskond arvuliselt tugevasti kasvas, hakkasid tema olukorrale üha enam mõju avaldama kapitalismile omased nähtused nagu majanduskriisid ja tööpuudus. Haritlane muutus üha rohkem kapitalismi palgatööliseks, kellel tuli pidada võitlust oma elatustaseme ja sotsiaalse positsiooni säili­tamise eest.
    • Õie Elango, "Eesti kunstiintelligents pöördeaastal (1940/41)", 1979, lk 87-88

7

  • Tõenäoliselt ei tõstaks Martin kunagi oma jalga lauta, Martin ei osanud lüpsta, kanad talle ei meeldinud, sest lapsepõlves oleks üks kana äärepealt tal silma peast välja nokkinud ja lehm oli tallanud varvastel. Polnud ime, et Martinist oli agitaator saanud, loomadest poleks ta jaks iialgi üle käinud.

8

  • Keel on nagu inimene: üle kõige meeldib talle arvatavasti olla "õnnelik, vaba ja laisk", nagu luuletas Betti Alver. Nõnda on keel ääretult osav teistelt laenama, pikki sõnu lühemaks tegema, võõraid häälikuid suupärasemaks mugandama, sama sõna uues tähenduses kasutama – kõik omaenda mugavuse ehk keeleökonoomia nimel. Teisalt on keel uudishimulik ja jutukas: ta toob meile maailmast aina uusi teateid kõikvõimalike maailma asjade kohta. Uudised jõuavad meieni enamasti kirjakeele vahendusel, uued sõnad tulevad keelde katkematu voona, olles teataval hetkel nii vajalikud, et ilma nendeta kohe üldse ei saa. On arvatud, et umbes kolmandik jääb neist püsima, teised viib aeg endaga kaasa.

9

  • Suhe jutustajale võõra kuulajaga määrab üsna kõvasti selle, mida ja kuidas räägitakse. Rahvaluulekoguja ei ole kohalike asjadega kursis ning siis hakatakse valima ja vaagima, mida talle jutustada ja mis asi see rahvaluule on, mida tema tahab.
    • Mall Hiiemäe, "Jutuvestja kui isiksus", rmt: "Sõnajalg jaaniööl", 2007, lk 16

10

  • Minu arvates on igavikuliste tõdede otsimine ja leidmine väga isiklik küsimus. Üks otsib tõde ühtmoodi, teine teistmoodi, või õigemini - tõele püütakse läheneda, aga lõpuni vaevalt jõutaksegi. Mina ise, nagu paljud meist, olen otsija. Ei maksaks pahandada mõtlejate üle. (lk 137)
    • Ester Mägi, rmt: Evi Arujärv, "Ester Mägi. Elu ja helid", 2008

11

  • Ülejäänud osa teekonnast möödus sündmustevaeselt, kui nimetada sündmustevaeseks olukorda, kus sul tuleb hambuni relvastatud ja kiltidesse rõivastatud meeste seltskonnas ning haavatuga sadulat jagades öösel viisteist miili läbi karmi, sageli ilma igasuguse teeta maastiku ratsutada. Kuid vähemalt ei sattunud me teeröövlitele, meid ei tülitanud metsloomad ega sadanud ka vihma. Nende standardite kohaselt, millega ma juba harjuma hakkasin, oli teekond igavavõitu.
    • Diana Gabaldon, "Võõramaalane", 1. raamat, tlk Lauri Vahtre, 2014, lk 86

12

  • Mulle ei meeldi eriti, kui mind tihenevasse õhtusse sõidutatakse, kui ma ei tea, kas mul peaks olema kaasas ujumisriided või ballikleit. Mulle ei meeldi eriti üllatused. Ma tahan olla armastatud. Ma tahan, et õhk mu ümber oleks puhas. Ma olen üks igav kuju.

13

  • Kiiresti omandas Chaja uue sõnavara: neutraalne välispoliitika, võrdõiguslikkus, araabia rahvusvähemus, sõltumatus, identiteedi puudumine, elatustase. Peatselt leidis ta endale ka tegevusala: riigi lahutamise religioonist. Partei kutsus teda mitmesugustele üritustele, ning Iisraelimaal sündinud panid imeks heebrea keelt, mida ta kõneles. Valjuhäälditest kostis tema hääl tugevana ja otsusekindlana. Võõrapärase aktsendi, kuid õigete sõnadega moodustas ta lauseid, mis kõlasid nagu ajalehepealkirjad: "Üks Jumal suutis tappa kuus miljonit." Ajakirjanikud tsiteerisid teda: "Jumal haihtus Auschwitzi ahjude suitsus." Mõnikord avaldati artikli kõrval ka tema pilt: täidlane pikka kasvu naine, kaks kätt kehast eemal toetumas rusikatega vastu lauda — laiaks venitatud kolmnurk, mille tipus oli lühikeste juustega pea. Kokkupigistatud huuled ning ilmetud rõivad tegid temast otsekui mingi patukahetseja. Partei juhid vaatasid teda lootusrikkalt: nad said aru, et temas lõõmas tuli. Sõnad paiskusid vaimustusega tema suust, rajades teed kuulajate südamesse.
Mõnikord märkas ta kõnepuldis seistes kuulajate hulgas oma täditütre Mirjami kahvatut nägu. Kõigist tema perekonna liikmetest oli Mirjam ainus pääsenu. Pärast sõda leiti ta ühest läbikäigulaagrist, mille ameeriklased olid rajanud endise koonduslaagri alale. Kui koosolek sai läbi ja nad käe alt kinni hoides bussipeatuse poole läksid, ütles Mirjam Chajale poola keeles: "Sa rääkisid kohutavaid asju. Me elame ju siiski Juudi riigis! Kuidas sa saad nõnda rääkida, pärast kõike seda, mis meiega on juhtunud?" Ning Chaja vastas talle heebrea keeles: "Just sellepärast, mis meiega on juhtunud."

14

  • Anatolia raputas pead ja pööras aeglaselt pilgu külalise labajalgadele. Majja astudes oli too kingad jalast võtnud ja seisis nüüd tema ees erinevates sokkides - üks oli pruun, aga teine lausa mitmevärviline - sini-kolla-rohelisetriibuline. Vassili jälgis tema pilku, sattus lõplikult segadusse. Pomisedes "panin esimesed, mis kätte juhtusid", tammus ta kohmetult jalalt jalale, püüdis oma suuri käsi püksitaskutesse lükata, ja kui see ei õnnestunud, peitis need selja taha. Tõmbas kulmu kipra.
"Ma siis lähen."
"Aga miks sa tulid?" sai Anatolia lõpuks kõnevõime tagasi.
"Tõin kingituseks vikati," kraaksatas Vassili kohmetult ja lisas vihaselt, pettunud oma kõhklusest: "Ja naiseks tahtsin ka paluda."

15

16

sõna on vaba
oletame
et on
aga haigekassat ta ikka ei anna

17

  • Lapsena olid mu ambitsioonid lihtsad. Ma soovisin endale koera. Tahtsin elada trepiga majas - ühe perekonna kahekordses majas. Mingil põhjusel tahtsin, et meil oleks neljaukseline mahtuniversaal, isa au ja uhkuse - kaheukselise Buicki asemel. Mul oli kombeks inimestele rääkida, et kui suureks kasvan, saab minust lastearst. Miks? Sest mulle meeldis väikeste laste seltskond ning õppisin kiiresti selgeks, et täiskasvanutele meeldis mu vastus. Oh, arstiks! Väga hea valik! Tol ajal olid mu juuksed veel patsides, mulle meeldis oma vanemat venda kamandada ning kuidagi õnnestus mul alati, vaatamata kõigele, koolis viieline õpilane olla. Olin ambitsioonikas laps, teadmata isegi täpselt, kuhu sihin. Praegu tundub see kõige tobedama asjana, mida üks täiskasvanu võiks lapselt küsida - kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad? Nagu kasvamine lõpeks. Justkui ühel hetkel sinust saaks miski ja see olekski kõik.
    • Michelle Obama, "Minu lugu", tlk Hella Urb ja Kaido Kangur, 2018, lk 9

18

kui on üldse olemas ajalisuse seadus
siis see on

kõik maailma intensiivsed tunded
võib elada läbi ühekorraga kell kolm öösel

  • Tuuli Taul, "*kui on üldse olemas ajalisuse seadus" kogus "Täiuslik ja turvaline", 2010, lk 10

19

  • Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk.

20

  • Veebruarist alates muutub ta valvsaks. Kõige suhtes, mis on puhkemas. Jumal näeb, et päevgi tulvab taevarannale, nagu avaneks vihmavari.
Hommikuti heidab ta pilgu kõigepealt itta. Ta kummardub aknast välja öhe, mis taandub silmapiiri taha, otsib päevatõusu roosatavat ranti, suleb silmad, avab need taas, ranti pole enam, nüüd on üksnes rohekaskuldne kahkjas pael.
Kui ta oma vihmavarju liiga tõtakalt lahti teeb, kostaks justkui siidi rebenemiskärinat. Ta ootab ikka, et tõusva päikese kiirtest kummuv taevas laulaks samamoodi. Aga linnud läheduses asuval niidul summutavad oma vidinaga taeva hääled. Kui need olemas on...
Õnnestavad koidikud. Voodist tõusmine — mis on talvel nagu sunnitöö kogu selle kardinate taga valitseva pimedusega, millest uhkab liiga pikkade ööde külma ja jäist hingust ning mis sind varitseb — muutub lausa pidulikuks talituseks, kui päevad pikenevad.

21

Mõttekäik
kujutluslint.
Eluavaldus.

Tuumikust
sõnateravik.

  • Maret Suits-Elson, "Teatud vaimne protsess", rmt: "Tõrvalill on aneliin", 1958, lk 57

22

23

  • "Kuid sa oled ju ülik," meenutas Gerda pooleldi tõsiselt, pooleldi naljatades.
"Meie, leedulased, oleme kõik ülikud, isegi siis, kui käime kerjakotiga. Mõisat mul sulle pakkuda ei ole, tüdruk, minu maja tuleb savist. Tahad sa selles perenaiseks hakata?"
"Kui ma ei tahaks, siis ma ei seisaks siin," vastas Gerda.

24

  • Mõnes teadusartiklis on aga koguni väidetud, et ema öine sage äratamine ja imetamise nõudmine on lapse salakaval manipulatsioon, millega ta pikendab ema amenorröad (kui imeliselt kole sõna!) ehk aega, mil ema pole võimeline uuesti viljastuma. Nii on pesamuna kauem pesamuna ning talle jagub rohkem hoolt ja tähelepanu. See omakorda suurendab tema kohasust ehk võimalust suureks kasvada ja ise järglasi saada.
Kurtsin unepuudust ühele kolleegile ja ta jagas minuga oma kogemust: "Minu oma ei maganud kaks aastat. Seetõttu on ta ainuke laps."
Hea töö, beebi. Hea töö.

25

LINDE: Ma tean küll, mis on Teie tõde ja õigus. Te ütlesite mu parimale sõbrale Antonile enne "Tõe ja õiguse" kirjutamist, et "Anton! Sinu pea on tühi nagu veskikolu!"
KÄTHE: See on laim! Te olete ennegi valetanud! Kus on tunnistajad?
LINDE: See juhtus 26. aasta suvel. Aknad olid Õuna tänava poole lahti!
KÄTHE: Teie võite fakte koguda ja neid ritta seada, aga tõe ja õiguse tundmises jääte madalale tasemele.

  • Heidi Sarapuu, "Kui me elasime raamatukogus...", rmt: "Kummardus", 2017.

26

"Mis mõttes?"
"Vanasti sa ümisesid kogu aeg," selgitas Meka. "Tööl, bussis, kodus, poes....kus iganes. Nüüd sa ei ümise enam."
Huvitav, ma polnud seda kunagi tähele pannud.
"Mida see sinu meelest siis ütleb?" küsisin vaid põgusa huviga, nagu kohusetundest.
"Seda, et sinu sees ei helise."

27

  • Kunst pole vajalik mitte ainult üksikhingele, ta ei ole selleks, et markeerida kellegi arusaamist sellest või teisest asjast. Kunst on ühtlasi ka meie aja hingeseisundite atlas järeltulevate põlvede jaoks.

28

  • Nõbu ja proua Vasalli istusid kõrvuti diivanile, nende selja taga vastu seina oli terve mägi sohvapatju, lausa tungil, ülestikku, kõik üks­teisest erinevad. Saara Vasalli purunenud lootus abielluda oli nähtava kuju võtnud neis teab mitmes eri tehnikas tehtud sohvapadjas. Nüüd oli nõbu, kellega nad olid kasvukaaslased, jõudnud kihluseni, kuigi oli temast va­nem. Saara oli varem mõelnud, et ei leidu nii lolli meest.
    • Iris Uurto, "Armastus ja kartus", tlk H. Lepik, 1963, LR 1-3, lk 16

29

30

  • Pettumust ilma häbita pole mul kaugeltki nii raske taluda kui häbi ilma pettumuseta. Kuigi tagajärjed peaksid pettumuse puhul olema halvemad, sest eks pettumus ole ju lootusepuu halvaks läinud vili, ja kes seda palju ja sageli sööb, selle veri muutub kibedaks ja keel mürgiseks. Ta kaotab usu, ja lahkub lootuse juurest.
Ent laps, kes seisab lootuse ees, silmad avali ja käsi õieli, neelab esimesed pettumuse marjad nii ruttu ja tervelt alla, et ta vaevalt tunnebki nende kibedust.

31

alamlehed