Imetamine

Proosa

"Kas hakkame talle süüa andma?"

Ronald oli nüüd täiesti ärkvel. Ta istus Anna kõrvale voodile ämmaemanda vastu. Ta sirutas sõrme ja vaatas, kuidas laps sellest kinni haaras.

Ämmaemand näitas Annale, kuidas on kõige parem last toita. "Võtke padi niimoodi sülle, hoidke selle käega tema pead ja suunake ta sedasi rinnanibu juurde..." Anna, kes oli tavaliselt praktilistes asjades väga pädev, tundis end kohmaka ja saamatuna. Siis haaras laps temast kinni ja hakkas imema ning Anna tundis lausa kõhuga, kuidas poiss tõmbab.

"Vaat nii," ütles ämmaemand. "Teil on loomulikku annet. Kui kõik läheb hästi, võite juba homme koju saada." (lk 17)

Ann Cleeves, "Sinine välk", tlk Lauri Vahtre, 2018

Samuti on vabandatav, kui olete arvanud, et rinnaga toitmine on sama instinktiivne kui sünnituse ajal pressimine. Enamiku imetajate jaoks ongi. Aga inimesele on rinnaga toitmine tegevus, mida peavad õppima nii ema kui ka laps. Ja see on nagu tango – ilma partnerita ei saa. Võib kõik omaette ära õppida – mina käisin viimasel raseduskuul rinnaga toitmise tundides –, aga lõpuks tuleb ikka tantsupõrandale minna ja kõik välja panna. (lk 188)
Isegi meie galaktika sai paljudes keeltes nime selle järgi, et meenutas öötaevasse pritsitud emapiima. Legend on jäädvustatud Jacopo Tintoretto kuulsal maneristlikul maalil "Linnutee sünd". Pildil laseb Jupiteri naine Juno imeva lapse Heraklese kesk toidukorda rinna otsast lahti ja pritsib piimajoa kosmosesse. Üles lennanud piimatilkadest saavad tähed. Maa peale kukkunud piiskadest saavad liiliad. Olen ise selle maali ees Londoni Rahvusgaleriis seisnud, kui olin neljandat kuud rase ja ootasin alles looteveeuuringu tulemusi. Kui vaatasin Juno nibudest kahele poole valges kaares purskkaevuna pritsivaid piimajugasid, naersin endamisi ja mõtlesin: milline liialdus ja kui ebatõenäoline. Aga ei ole. Tintoretto oli seitsme lapse isa. Küllap tema juba teadis, kuidas piim pritsida võib. (lk 200)
Iga kord, kui Faithi imetan, lähevad minu antikehad ja elusad rakud mu verest tema verre ringlema ja teevad füüsiliselt teoks iga ema lootuse: kaitsta last halva eest ning lasta tal õppida oma kunagistest kannatustest. (lk 212)
Bioakumulatsiooni karm reaalsus tähendab, et rinnaga toidetud lapsed saavad toiduga rohkem mürke kui nende vanemad. (lk 226)
- Sandra Steingraber, "Mina olen ookean", tlk Ursula Erik, 2009

Luule

avatuse taga tuleb küürida ja kasida,
ja sünnitada ja imetada,
imetada taga tuleb imestada, imestada,
et täna on see päev,
selline päev

Inga Gaile, "*Iga hiilgava mehe taga seisab hiilgav naine...", tlk Contra, Müürileht, 17. oktoober 2022