Veebruar

Allikas: Vikitsitaadid
Jørgen Sørensen, "Veebruar, 2 kraadi alla nulli" (1887)
Aleksandr Kisseljov-Kamski, "Keskpäev veebruaris" (1907)
Thomas P. Barnett, "Veebruarilumi" (1925)

Veebruar ehk küünlakuu ehk vastlakuu on Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, milles on 28, liigaastati 29 päeva. Veebruarile eelneb jaanuar ja järgneb märts.

Proosa[muuda]

  • ... see kõige lühem kuu, see värdjas teiste kuude hulgas, see enneaegne, lisapäevaga ja üleüldse ebasoliidne kuu paistab kõigi ülejäänute seas silma oma salakavalate vempudega: olge tema suhtes ettevaatlik. /---/ Tont teab, miks lisatakse üks päev liigaasta puhul just sellele heitlikule, katarraalsele, kavalale kuuäbarikule: liigaasta puhul võiks lisada ühe päeva mõnele kaunile kuule, nagu on mai, olgu ta kolmkümmend kaks päeva pikk - oleks tore!
    • Karel Čapek, "Aedniku aasta". Tõlkinud Lembit Remmelgas. Tallinn, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1964, Loomingu Raamatukogu nr 40/41, peatükk "Aedniku veebruar", lk 20-21



  • Meri laulab. Need on aulid, nad laulavad jaanuaris ja veebruaris, suvel pole neid kuulda.


Luule[muuda]

Täna on Valentini päev.

Maa on krõbe. Lumikellukesed on saanud kolki.
Rästad putravad. Tuvid hõõruvad
Näpistavas pakases pepsilt hääli vastamisi.
Varesed krigisevad ja ragisevad
Kohmakalt lendu.


Ja veebruar oli nii pikk, et see kestis märtsiski veel
ja leidis meid kõndimas üksi kahekesi sama rada.
Sa jäid seisma ja näitasid näpuga ja ütlesid: "See on krookus."
Ja mina küsisin: "Mis on krookus?" ja sina vastasid: "See on lill."
Ma püüdsin meenutada, aga küsisin: "Mis on lill?"
Sa vastasid: "Ma armastan sind ikka veel."

Kirjandus[muuda]

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel