Jaanuar

Allikas: Vikitsitaadid
Grimani breviaar, Jaanuar (15. saj)
Léon Germain Pelouse (1838–1891), "Jaanuar, Cernay Rambouillet' lähedal" (enne 1887)
Anshelm Schultzenberg (1862-1945), "Jaanuaripäike", s.d.

Jaanuar ehk näärikuu ehk talvistekuu on Gregoriuse kalendris aasta esimene kuu, milles on 31 päeva. Jaanurile eelneb detsember ja järgneb veebruar. Jaanuar sai nime vanarooma teede ja väravate jumala Januse järgi.

Proosa[muuda]


  • Kui juhtub, et päike jaanuaris oma palet näitab, haarab aednik peast kinni - äkki ajab põõsastel pungad enneaegselt puhevile. Kui tuleb vihma, siis kardab ta oma alpi lillekeste pärast; kui on kuiv, mõtleb ta südamevaluga oma rododendronite ja küüvitsate peale. Ja ometi poleks kuigi raske aednikule meelepärast olla: talle jätkuks sellestki, kui esimesest kuni viimase jaanuarini oleks isegi mitte terve kraad, vaid üheksa kümnendikku kraadi alla nulli, sada kakskümmend seitse millimeetrit lund (kerget ja võimalikult kohevat), enamasti pilves, ei mingeid või siis mõõdukaid läänekaare tuuli - ja kõik oleks kõige paremas korras. Kuid võta näpust: meie, aednike pärast ei tunne keegi muret ja keegi ei küsi meilt, kuidas peaks olema. Seepärast ongi maailmas kõik sedasi. (lk 11-12)
  • Mis puutub jaanuarikuu taimestikku, siis on kõige tuntumad nõndanimetatud jäälilled. Nende kasvatamiseks on tarvis, et teie korteris oleks kas või natukenegi väljahingatud veeauru; kui õhk on täiesti kuiv, ei kasvata te aknaklaasidele kõige nigelamat kuuseoksakestki, lilledest hoopis rääkimata. Edasi on tarvis, et mõni aken halvasti sulguks; selles küljes, kust tuul puhub aknaisse, kasvavadki jäälilled. Kuna rikastel sulguvad aknad paremini, siis õitsevad jäälilled vaeste inimeste juures hoopis paremini kui rikaste juures. (lk 14)



Luule[muuda]

Ma kevadeti kardan talve võikust
ja laisklen siis, kui teised peavad lõikust.
Kui aga vilistades näärikuul
tuisk tormab piki tardund hangeharju,
siis paitab peidet aias pehme tuul
mu liiliaid ja musti viinamarju.


kuidas mees jääb ellu
kolmekümne euroga kuus?
elu: suitsukonid vihmalombis,
roostetanud postkast.
mees jääb ellu ja on jaanuar.
luiged üksi meenutavad lund
külmas rannas, laine
tõmbab enda loori liivalt tagasi.
tänavate kallutanud käte vahel
on mehe nägu kui nõrkenud hunt.

  • Triin Paja, "Roostetanud postkast" kogus "Nõges" (2018), lk 85

Välislingid[muuda]

Vikipeedias leidub artikkel