Agu Uudelepp

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Agu Uudelepp (30. juuli 1974 Tallinn – 4. veebruar 2020 Pariis) oli eesti ajakirjanik, politoloog ja propagandaekspert.

  • Teinekord peab ajakirjandus võtma endale ühiskonnaülese tasakaalustaja rolli. Ta peab olema vastumürk, mis ei lase propagandistlikel sõnumitel ühiskonda lõhkuda. Just selles on vaba ajakirjanduse peamine suurus ning olulisus.[1]
  • Propagandistlike kampaaniate kummutamiseks on vaid üks töötav võimalus: võtta ära meediavõimendus.[1]
  • Tähtsad küsimused ei ole tavaliselt aga need, mis esimesena pähe tulevad.[2]
  • Ka ajakirjanikud on inimesed, täpselt nagu valijadki. Seepärast on neilgi loomulik tung sekkuda põnevasse ja emotsionaalsesse mängu, millesse võimumehed kutsuvad.[2]
  • Kui ideel pole inimese nägu, ei jõua ta ühiskonda muutma ega mõjutama.[3]
  • Lähiajalooliselt on sotsid Eestis olnud sellised süldiks liiga soojad, supiks liiga külmad, ühesõnaga arusaamatud leiged leemekesed. Kedagi ei kõrveta, kellelegi oma kallerdamisega närvidele ei käi, aga ilma suurema leivakannikata söögikorraks ei kvalifitseeru.[4]
  • Oma sõnumi edastamine peab olema pidev, pikaajaline ja järjekindel. Siis harjuvad inimesed uue mõttega ning võivad selle vähehaaval omaks võtta. Olen täiesti nõus Eesti Ekspressi peatoimetaja Janek Lutsuga, et rikastuskampaaniast edukam oleks, kui prominentsed Eesti homod julgeksid kapist välja tulla. Nõnda oleks võimalik näha, et geide hulgas on palju toredaid ja andekaid inimesi, kellest me ammu lugu peame. Meie Mercuryd ja Wilde’id istuvad aga ikka veel kapis, koidega kõrvuti.[5]
  • Piitsutades võib sundida inimesed hambad ristis midagi tegema, kuid mitte armastama. Võtke seitsmeaastane laps ja sundige diferentsiaalvõrrandeid õppima. Mõni noor geenius saab ehk selgekski, kuid ülejäänutel tekib eluaegne tõrge matemaatika vastu. Ühiskonnas on täpselt sama lugu. Kui piisavalt palju inimesi pole valmis midagi omaks võtma, siis selle jõuga pealesurumine tekitab ainult tülgastust. Ükskõik, kas tegemist on homoabielude seadustamise või neegri ümbernimetamisega mustanahaliseks. Suur osa ühiskonnast kapseldub oma mõttemaailma ja sõprade seltskonnas kinnitatakse vastastikku usku, et peded jäävad pededeks ja nõgid nõgideks. See on risti vastupidine sellele, mida üritatakse saavutada[6]
  • Ainult poolenisti tsiteeris õpetlasest kanadalane praktikust sakslast aga selles mõttes, et inimeste enda poole võitmine ning nende panemine "jah" ütlema ei ole päris üks ja sama. Tihtipeale katsume inimesi saada enda poolt olema hoopis ühist "ei-d" peale surudes.[7]

Viited[muuda]

  1. 1,0 1,1 "Agu Uudelepp: propaganda parim vastumürk" Postimees, 13. detsember 2008
  2. 2,0 2,1 "Agu Uudelepp: Eesti hümn ingliskeelseks!" Maaleht, 31. jaanuar 2010
  3. "Agu Uudelepp: anonüümsus ei loo ega taga demokraatiat" ERR, 23. september 2011
  4. "Agu Uudelepp: Eesti Erakonnad koomiksikangelaste jälgedes." Õhtuleht, 29. detsember 2011
  5. Agu Uudelepp: "Kas näpitud erinevus jätab jälje?" Õhtuleht, 5. detsember 2011
  6. Agu Uudelepp: "Kas neeger on inimene?" Delfi, 1. jaanuar 2009
  7. Agu Uudelepp: "Enne uue vastu võtmist tuleb vana ära tõugata" ERR, 7. oktoober 2011

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel