Analoogia

Proosa[muuda]

Analoogiate abil mõtlemist ei või hukka mõista; analoogial on see eelis, et ta ei lõpeta mõttekäiku, et ta ei pretendeeri õieti millelegi lõplikule; seevastu induktsioon on hukatuslik, sest ta peab silmas valmisseatud eesmärki, mille saavutamiseks ta kisub kaasa nii vale kui ka tõde.

Analoogiate kaudu väljendumist pean ma nii kasulikuks kui ka meeldivaks; analoogiline juhus ei suru ennast peale, ei tõesta midagi; ta asetub teise juhu kõrvale, ilma ennast sellega sidumata. Suurem hulk analoogilisi juhte ei ühine pidevaks reaks, nad on nagu hea seltskond, mis alati rohkem ergutab kui annab. (lk 64)

Iga eksisteeriv nähtus on kõige eksisteeriva analoog, seetõttu näib meile eksistents alati samaaegselt nii eraldatuna kui ka seostatuna. Kui jälgida analoogiat liiga, siis langeb kõik identsena ühte, kui teda vältida, siis hajub kõik lõpmatuseni. (lk 65)
Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Mati Hint. LR 33/1974

[Poirot:] "Oh, ma foi, mitu korda pean ma kõike seda rääkima? Kui hulk sõjakirjasaatjaid ilmub äkki mingisse Euroopa punkti, mida see siis tähendab? See tähendab sõda! Kui arstid tulevad kogu maailmast mingisse linna kokku, mida see siis näitab? See näitab, et seal toimub arstide konverents. Kui te näete raisakotkast õhus tiirlemas, siis on all korjus. Kui te näete ajajaid mööda nõmme liikumas, siis peetakse ajujahti. Kui te näete meest äkki peatumas, kuube seljast tõmbamas ja vette hüppamas, siis tähendab see, et keegi päästetakse uppumissurmast. Kui te näete auväärseid keskealisi daame läbi heki piilumas, siis võite järeldada, et seal toimub midagi ebasündsat! Ja lõpuks, kui te tunnete isuäratavat lõhna ja panete tähele, et mitu inimest läheb mööda koridori sinnapoole, kust see lõhn tuleb, siis võite olla kindel, et seal serveeritakse einet!"

[Hastings:] Ma mõtlesin nende analoogiate üle minuti või paari vältel järele ja ütlesin siis esimest käsile võttes: "Aga üks sõjakirjasaatja ei tähenda veel sõda!"

"Kindlasti mitte. Ja üks pääsuke ei too veel suve. Aga üks mõrvar, Hastings, tähendab mõrva."

Agatha Christie, "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie", tlk Ralf Toming, 1984, lk 189-190