Mine sisu juurde

Augusta Gregory

Allikas: Vikitsitaadid
Augusta Gregory portree, autor John Butler Yeats, 1903.

Isabella Augusta Gregory (15. märts 1852, Roxborough, Galway krahvkond, Iirimaa – 22. mai 1932, Galway, Iirimaa) oli Iiri kirjanik, teatrijuht ja folklorist.


"Iiri kangelane Cuchulain"[muuda]

Tsitaadid väljaandest: Augusta Gregory, "Iiri kangelane Cuchulain", tlk Elise Schneider, 2005.


  • [Iiri legendide kogumisest vanadest käsikirjadest:] Ja kui õpetatud mehed, kes Dublini kolledžis elavad, kus nii paljusid nendest vanadest kirjutistest säilitatakse, oleks rohkem iiri asju austanud, poleks see töö jäetud emanda hooleks, kes peab majapidamise eest hoolt kandma, kuulama kaebusi ja andma ära oma toiduosa. (Eessõna "Mu kallid sõbrad", lk 3)
  • Kui Cuchulain hakkas Emain Machas oma poisipõlvest välja kasvama, armastasid kõik Ulsteri naised teda tema oskuste tõttu pidudel, tema kergejalgsuse tõttu, tema kaaluva arukuse, tema kõne meeldivuse tõttu, tema näo kenaduse, tema väljanägemise kauniduse tõttu, kõigi tema vooruste pärast. Ta oli annet olla lahingus valvas kuni selle hetkeni, mil tema viha tast võitu sai, kangelase sära hiilgas tema pea kohal; tal oli annet pidustusteks, malemänguks, kabemänguks, arvutamiseks, mõistatamiseks, annet arukaks otsustamiseks, talle oli antud ilu. Ja temas võis leida kolm viga: ta oli liiga noor ja sileda näoga, nii et noormehed, kes teda ei tundnud, naersid tema üle, ta oli liiga uljas ja ta oli liiga ilus. (lk 28)
  • "Nüüd, neitsi," ütles ta, "Kellena sina ennast esitled?" "Seda pole raske öelda," ütles Emer, "sest kes peaks neitsi olema, kui mitte Teamhair küngaste kohal, vaataja, kes ei näe iseennast, angerjas vees peidus, kõrkjas väljaspool haaret. Kuningatütar peaks olema külalislahkuse lõõm, tee, millele ei saa minna." (lk 30)
  • Nõnda oli ülemlaulikuks Athairne, aga ta ei meeldinud eriti kellelegi, sest ta oli rikkusest liiga sisse võetud ega olnud mingil moel külalislahke ega helde. See oli tema, kes läks Midhiri ja tõi salaja ära tema kolm ihnsuse ja keeldumise sookurge, nii et ühtki meest Iirimaal ei võetaks hästi vastu, kui ta tema majja midagi paluma tuleb. "Ära tule, ära tule," ütleks esimene sookurg. "Mine minema, mine minema," ütieks teine sookurg. "Mine majast mööda, majast mööda," ütleks kolmas, kui keegi selle ligineks. (lk 48)
  • Pärast Athairne ja Neidhe sõnavahetust tegi kuningas Conchubar seadustesse muudatuse, sest oli olnud seaduseks, et keegi, kes polnud luuletaja, ei saanud olla kohtunik. Eht laulikute keel oli liiga raske, et sellest aru saada, ja kuningas oli häiritud, et suutis nende vaidlusest ainult natuke mõista. Nõnda ta ütles, et sellest ajast alates võib iga sobiv mees kohtunikuks saada, isegi kui ta pole laulik. Kõik inimesed nõustusid sellega ja uus seadus osutus lõpuks väga heaks. (lk 48)