Belgrad

Poleksija Todorović (1848–1939), "Belgradi panoraam", s.d.

Belgrad on Serbia pealinn.

Proosa

• Öösiti, pimedusesalli mähkununa astub Belgrad lavale glamuuri mängima. Suurte väljakute ääres, mille ambitsioonikad sambad sirutuvad Kuu poole, on üles rivistunud hämarad baarid ja restoranid, kus luusivad pikad kitsastes kleitides naised ja veel pikemad mehed. Kõikjalt kostab muusikat: mustlaste hulgast tänaval, ööklubideks muudetud laevadelt jõe peal. Alles hommikul vaibub muusika ja naaseb valgus ning nähtavale tulevad sammaste tipud, nõnda et taas hakkab välja paistma, et need on varisemas; et madala restoraniderea kohal kõrguvad hooned on lagunemas; et see linn, mis muiste valitses kogu Kagu-Euroopa üle, on nüüdseks merre vajumas nagu upsakas kaljurünk.
  • Peter Pomerantsev, "See ei ole propaganda", tlk Heija-Liis Ristikivi, 2019, lk 68-69