Mine sisu juurde

Binokkel

Allikas: Vikitsitaadid
Emma Ekwall, "Maria Dominica Ricci portree" (1854)
Maria Nostitz-Wasilkowska, "Julia Julia Wiemanowa portree" (1902)

Proosa

[muuda]
  • Arvete klaarimist alustasin kümme aastat tagasi, kui tutvusin Balzaci loominguga. Lugedes tema viitkümmend köidet, ei märganud ma seda, mis minu sees toimus, enne kui olin kõik läbi lugenud. Siis olin leidnud iseenda ja olin võimeline tegema sünteesi kõikidest oma elu siiani lahendamata antiteesidest. Vaadeldes inimesi läbi Balzaci binokli, õppisin nägema elu mõlema silmaga, varem, oma monokliga, olin seda näinud vaid ühe silmaga.


Luule

[muuda]

Sumin vaibus. Lavale nüüd astun.
Hetkeks nõjatudes vastu ust,
püüan kaugelt kajalt saada vastust:
mida oodata mu ajastust?

Öö mu peale laskunud on juba
tuhande binokli pilgu all.
Ah, kui võimalik, mu Isa, luba
minust mööduda sel karikal!


Läks heeringalaeva üks Muhumaa mees,
läks uljalt, piip tossamas hambus,
binokkel rihmaga rinna peal,
paar angerjat puldanist pambus.

  • Kersti Merilaas, "Läks heeringalaeva üks Muhumaa mees" kogus "Kuukressid" (1969), lk 92


Jumal, see keha, mille seest kõnelen, on binokkel, millest sa meid vaatad -
laps haarab kõvasti toolist,
sellal kui sõdurid (sõnad vormivad nende nägusid seestpoolt) vahistavad
kogu mu rahva, ma
jooksen ja lipp on rätik, millega tuul kuivatab käsi.

  • Ilya Kaminsky, "Galja, pommirahes" kogus "Kurtide vabariik", tlk Carolina Pihelgas, LR 32-33 2020, lk 59