Claes Andersson
Claes Andersson (30. mai 1937 Helsingi – 24. juuli 2019 Helsingi) oli Soome poliitik, psühhiaater, pianist ja kirjanik.
Luule
[muuda]Oma tulevasest elust muruna on
mul jutustada järgmist:
Ma elan tasapisi!
Viimaks ometi olen ma pöetud (mis ikka oli naise soov)
Ma armastan vihma nagu varemgi
Jalgpallist ei tulnud mul loobuda
Laste paljad talla-alused kõditavad rõõmsalt mu kukalt
ma magan palju (seal käib mu kell taha)
Naabrite nimed on Kuusk ja Mänd ja Kadak
Läbi minu lähevad pikad kahisevad torud
Suvel tulevad noored soojad naised ja heidavad minu peale
Rahutus on nagu mutt minu sees
Päike tõuseb Idakraavist ja loojub Läänekraavi
Ma magan lageda taeva all
Tähed tiksuvad minu öölaual
Jutud juurtest on minu meelest naeruväärt, ka siis
Mingisugune linnaplaneerija oli siin ja mõõtis mind
See oli valus
Teatud päevadel tundub, et inimesed kusevad minu peale
Varem ei pannud ma kunagi tähele oma imelisi peopesi
Kui kass sööb mind, tean ma, et vihm on tulekul
- Claes Andersson, "*Oma tulevasest elust muruna on...", tlk Jaan Kaplinski, "Soome luuleõhtu", Sirp ja Vasar, 23. september 1988, lk 5