Kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikitsitaadid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
{{toimeta}}
{{toimeta}}
'''Kirik''' on konkreetse usulahu piires tegutsev religioosne organisatsioon, samuti selle organisatsiooni omanduses olev ja religioosseteks rituaalideks kasutatav hoone. Enamasti kõneldakse kirikutest üksnes kristlus või sellele väga lähedaste Lääne religioonide kontekstis (nt satanistlik kirik). Mitteformaalseid ja usundiüleseid usuorganisatsioone, samuti mittelääne religioosseid institutsioone tavaliselt kirikuteks ei nimetata. Sihtotstarbelised kirikuhooned eristuvad valdavalt silmatorkavate arhitektuuriliste tunnuste poolest (nt kõrged tornid, mille tipus asub sageli rist vm religioosne sümbol).
'''Kirik''' on konkreetse usulahu piires tegutsev religioosne organisatsioon, samuti selle organisatsiooni omanduses olev ja religioosseteks rituaalideks kasutatav hoone. Enamasti kõneldakse kirikutest üksnes kristlus või sellele väga lähedaste Lääne religioonide kontekstis (nt satanistlik kirik). Mitteformaalseid ja usundiüleseid usuorganisatsioone, samuti mittelääne religioosseid institutsioone tavaliselt kirikuteks ei nimetata. Sihtotstarbelised kirikuhooned eristuvad valdavalt silmatorkavate arhitektuuriliste tunnuste poolest (nt kõrged tornid, mille tipus asub sageli rist vm religioosne sümbol).


* Kord oli aeg, kui kirik oli ääretult võimas – siis, kui varakristlased rõõmustasid, et neid peetakse [[inimene|inimesteks]], kes väärivad kannatamist oma [[veendumus]]te eest. Neil aegadel polnud kirik mitte ainult [[termomeeter]], mis salvestas avaliku arvamuse ideid ja põhimõtteid; see oli termostaat, mis muutis ühiskonna tavasid. [...] Nüüd on olukord muutunud. Väga sageli on kaasaegne kirik nõrk ja saamatu ning tema hääl kõlab ebakindlalt. Väga sageli on ta ''[[status quo]]'', praeguse olukorra, kirglikuim kaitsja. Kaugel sellest, et lasta end kirikust häirida, leiab tavalise kogukonna võimustruktuur lohutust kiriku vaikivast – ja sageli isegi häälekast – toest sellele, kuidas asjad hetkel on.
** [[Martin Luther King]]. [https://salk.ee/muu/kiri-uhest-birminghami-vanglast/ Kiri ühest Birminghami vanglast] 16. aprill 1963 (tõlkinud Ülle Leis)


==Vanasõnad==
==Vanasõnad==

Redaktsioon: 23. jaanuar 2021, kell 04:38

Oleviste kirik Tallinnas

Kirik on konkreetse usulahu piires tegutsev religioosne organisatsioon, samuti selle organisatsiooni omanduses olev ja religioosseteks rituaalideks kasutatav hoone. Enamasti kõneldakse kirikutest üksnes kristlus või sellele väga lähedaste Lääne religioonide kontekstis (nt satanistlik kirik). Mitteformaalseid ja usundiüleseid usuorganisatsioone, samuti mittelääne religioosseid institutsioone tavaliselt kirikuteks ei nimetata. Sihtotstarbelised kirikuhooned eristuvad valdavalt silmatorkavate arhitektuuriliste tunnuste poolest (nt kõrged tornid, mille tipus asub sageli rist vm religioosne sümbol).


  • Kord oli aeg, kui kirik oli ääretult võimas – siis, kui varakristlased rõõmustasid, et neid peetakse inimesteks, kes väärivad kannatamist oma veendumuste eest. Neil aegadel polnud kirik mitte ainult termomeeter, mis salvestas avaliku arvamuse ideid ja põhimõtteid; see oli termostaat, mis muutis ühiskonna tavasid. [...] Nüüd on olukord muutunud. Väga sageli on kaasaegne kirik nõrk ja saamatu ning tema hääl kõlab ebakindlalt. Väga sageli on ta status quo, praeguse olukorra, kirglikuim kaitsja. Kaugel sellest, et lasta end kirikust häirida, leiab tavalise kogukonna võimustruktuur lohutust kiriku vaikivast – ja sageli isegi häälekast – toest sellele, kuidas asjad hetkel on.

Vanasõnad

  • Ei kirikupäev võlgu jää.
  • Hilja kirikusse, vara veskile, saab ennemini tagasi.
  • Kirik keset küla.
  • Kuhu Jumal kiriku ehitab, sinna kurat ehitab kõrtsi kõrvale.
  • Kõrts ei ole põrguhaud ega kirik taevariik.
  • Kõrts pandud kõndijale, palvemaja patusele, kirik kõikidele.
  • Ma tahan sind kiita tühjas kirikus ja kuivas kõrtsis.
  • Rumal saab kirikus peksa, tark ei kõrtsiski.
  • Tõsi kui aamen kirikus.
  • Töö juurest vaata naist, kiriku juurest hoost.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929