Ilmutus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
==Proosa== |
|||
* Kuid meile öeldakse, et [[Piibel]] ilmutab suure [[saladus]]e. Kus [[Loodus]] on juhm ja [[inimene]] harimatu, kõneleb Ilmutus [[prohvet]]luse enesekindlal häälel. |
* Kuid meile öeldakse, et [[Piibel]] ilmutab suure [[saladus]]e. Kus [[Loodus]] on juhm ja [[inimene]] harimatu, kõneleb Ilmutus [[prohvet]]luse enesekindlal häälel. |
||
** [[Ernestine Rose]], ''cit. via'': [https://web.archive.org/web/20101120040052/https://atheists.org/Ernestine_Rose%3A_A_Troublesome_Female "Ernestine Rose: A Troublesome Female"], American Atheists/Internet Archive, 2008 |
** [[Ernestine Rose]], ''cit. via'': [https://web.archive.org/web/20101120040052/https://atheists.org/Ernestine_Rose%3A_A_Troublesome_Female "Ernestine Rose: A Troublesome Female"], American Atheists/Internet Archive, 2008 |
||
* [[Päike]] vajus aina madalamale ja seal, kuhu kiired enam ei ulatanud, värvus [[vari]] sinakaks ja seda oli imelik vaadata. Ja Quimet muudkui rääkis eri puidusortidest, et küll see ja küll teine, küll jakaranda, küll [[mahagon]]ipuu, küll [[tamm]], küll iilekstamm... Ja just tolsamal hetkel, mäletan seda nüüdki ja küllap mäletan surmatunnini, suudles ta mind, ja samal hetkel nägin [[jumal|Issandat]] ennast, kes ilmus mandariinikarva vööga ümbritsetud puhvis [[pilv]]e keskele oma templi kohal, ja Issand sirutas oma pikad käed hästi laiali, võttis siis pilve servadest kinni ja tõmbas need justkui kapiuksed kokku. (lk 12-13) |
|||
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014 |
|||
[[Kategooria:Religioon]] |
[[Kategooria:Religioon]] |
||
Redaktsioon: 8. oktoober 2021, kell 23:53
Proosa
- Kuid meile öeldakse, et Piibel ilmutab suure saladuse. Kus Loodus on juhm ja inimene harimatu, kõneleb Ilmutus prohvetluse enesekindlal häälel.
- Ernestine Rose, cit. via: "Ernestine Rose: A Troublesome Female", American Atheists/Internet Archive, 2008
- Päike vajus aina madalamale ja seal, kuhu kiired enam ei ulatanud, värvus vari sinakaks ja seda oli imelik vaadata. Ja Quimet muudkui rääkis eri puidusortidest, et küll see ja küll teine, küll jakaranda, küll mahagonipuu, küll tamm, küll iilekstamm... Ja just tolsamal hetkel, mäletan seda nüüdki ja küllap mäletan surmatunnini, suudles ta mind, ja samal hetkel nägin Issandat ennast, kes ilmus mandariinikarva vööga ümbritsetud puhvis pilve keskele oma templi kohal, ja Issand sirutas oma pikad käed hästi laiali, võttis siis pilve servadest kinni ja tõmbas need justkui kapiuksed kokku. (lk 12-13)
- Mercè Rodoreda, "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014