Põlvkond

Piibel

ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast,
48 sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
49 sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi
50 ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.

• Luuka evangeelium, 1:47-50

Luule

Paljudes perekondades ei kirjuta keegi luuletusi,
aga kui - siis enamasti rohkem kui üks.
Vahel voogab luule põlvkondade kaskaadina,
mis tekitab ähvardavaid keeriseid perekondlikes tunnetes.

• Wisława Szymborska, "Õe kiituseks", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 20

Ma mäletan ajajärke,
mil märkamatuna näis,
kui jubedaid ajamärke
me ajud tikiti täis.
/---/
Ei lastel valida lastud
Kõik ajastu ristitud.
Ja siiski - millegi vastu
me saime vist süstitud.

• Doris Kareva, "* Ma mäletan ajajärke" [1984], rmt: "Armuaeg" (1991), lk 195

Uus põlvkond – teda tuleb nagu rahet,
Mis peagi sulab nii, et maa on must.
On valida, jah, aeg on teha vahet.
Me selles laulus ei tee parandust.

• Juhan Viiding, "Parandamatu", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 311

Proosa

• Ei, tõesõna, ma põlgan järeltulevat põlvkonda. See põlvkond kutsub minus esile jälestust ja õudust. Maksim Gorki neist igatahes laule looma ei hakka, pole lootagi!
  • Venedikt Jerofejev, "Moskva-Petuški". Tõlkinud Ott Arder. Tänapäev, 1999, lk 50

• Ühekorraga ehitatud elamurajoon täitus nõndasamuti ühekorraga elanikega - põhiliselt limiteeritud sissesõitnutega, kes parteile ja ihule alludes jagunesid peagi paarideks, soetasid esmalt ettenähtud järglased, seejärel kannatuste hinnaga, sõna otseses mõttes välja teenitud ruutmeetrid, tsehhides seisid külg külje kõrval ühevanused mehed, ühevanused naised trügisid järjekordades, pidasid pulmi, läksid skandaalidega lahku, iga tunniga, iga sammuga end pealinna sisse süües, kodunedes, kohanedes. Ilmale tõid juba põliseid moskvalasi. Jah. Jõudsid ära oodata.
  • Marina Stepnova, "Itaalia õppetunnid", Veronika Einberg, 2015, lk 21

• Uus põlvkond on oma maitse-eelistuselt teistsugune. Kui varem kehtis see reegel, et alkoholivabale õllele mindi üle siis, kui oldi juba õllejooja, siis uus põlvkond võtab esimese õllena alkoholivaba õlle. On märgata mustri muutumist.
  • Tarmo Noop, intervjuu: Joosep Värk, "Alkovabade alkoholijookide menu peavad tootjad positiivseks trendiks", ERR, 19.08.2020

• Siin tahaksin kunstniku asetada eesti XX sajandi teise poole kunsti põlvkondlikule teljele. 1941. aastal sündinud Pääsuke paigutub justkui kahe põlvkonna vahele, olles ühelt poolt kümmekond aastat noorem kui Subbi, Sarapuu, Põldroos, Maran, viis aastat noorem kui Arrak, aga teiselt poolt kümmekond aastat vanem kui Tolts ja Keskküla, kellega ta pikale veninud õpingute tõttu siiski umbes samal ajal kunstiellu astus. Pääsukese lähimateks põlvkonnakaaslasteks on maalikunstnikest Jüri Palm, Peeter Mudist ja Toomas Vint. Kokku moodustavad need kunstnikud hiilgava plejaadi, kellega meie kunstiajaloos võistlevad vaid 1930. aastate "pariislased".

Pääsukese asend põlvkondade vahel avaldub minu meelest vahepealolekus teljel, mille ühes otsas on eelmise põlvkonna ülitugeva kunstnikumüüdi ja iseäranis reljeefse käekirja või spetsiifilise temaatikaga autorid ning teises otsas järgmise põlvkonna ambivalentsemad ja kameeleonlikumad kunstniku­natuurid. Ilmselt kattub see suuresti kuuekümnendate ja seitsmekümnendate aastate põlvkondade erinevusega.

• Tõnis Tatar, "Pääsukesest eelarvamuse ja nostalgiata", Sirp,27.11.2020

• Tänapäeval ei kipu naised noorelt sünnitama, vaid lükkavad pere loomise edasi kolmekümnendatesse eluaastatesse. Seetõttu on põlvkondade vahed pikad ja meie rahvaarv kahaneb. See on tendents, mis lähendab Eestit suurele osale Euroopast. See ei ole riigi tegemata jätmine, vaid see on elulaad, mis on omane hästi elavatele, rikastele ja arenenud maadele.
  • Ene-Margit Tiit, intervjuu: Eili Arula, "Ene-Margit Tiit: ainult meie ise arvame, et me ei ela hästi", Postimees, 18. veebruar 2022