George Peele

Puulõige, mis ilgub Nashe'i vangisistumise üle. Richard Lichfieldi raamatust "The Trimming of Thomas Nashe, Gentleman" (1597).

George Peele (ka George Peel; ristitud 25. juulil 1556 Londonis – maetud 1601) oli Elizabethi-aegne inglise tõlkija, poeet, näitekirjanik ja prosaist.

Luule

Ta kuldseid lokke aeg on hõbetanud;
  oh aeg liig kiir, oh kiirus peatumatu!
Ta noorus aega ikka põlastanud,
  kuid asjatult, sest noorus kuhtub kasvus;
jõud, ilu, noorus - õied tühipaljad;
usk, kohus, armastus on juured igihaljad.

Ta kiivrisse teind pesa mesilased;
  armusonettidest on saanud pühad psalmid
ning relvakandja teenib põlvitades
  ja elab palvetest, mis ongi aja almus:
õukonnast hütti ehkki taandunud,
on kindel tema süda plekitu.

Kui kodukongis kurvalt päevi viidab,
   õpetab sulastele selle viisi seal:
"On õnnis süda, mis mu valdjat kiidab,
  on neetud hing, mis teda halvaks peab."
Sa luba, Jumalanna, eakat meest,
kes kord su rüütel, palvetada nüüd su eest.

• George Peele, "Hüvasti, relvad" ("A Farewell to Arms"), rmt: "The Zephyr Book of English Verse", Stockholm/London: Zephyr Books, 1945, lk 88; lavakavast "Polyhymnia" Elizabeth I kroonimispäevaks 1590. aastal, mil Elizabethi pikaajaline tšempion rüütliturniiridel Henry Lee tiitlist loobus; luuletuse järgi sai nime Ernest Hemingway romaan  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}