Jüri Uluots

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Kirbla vald – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli Eesti peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.

"Seaduse sünd"

Tsitaadid väljaandest: Jüri Uluots, "Seaduse sünd", 2004.

"Eesti õigusajaloo senisest uurimisest ja tuleviku ülesandeist"

Eesti rahvas on aga teadmisvõimelistest aegadest saadik olnud paikne rahvas. Ta on omanud oma natsionaalseid asundusalasid, oma natsionaalset territooriumi, oma isamaad. Eesti natsionaalne õigusajalugu on seega ühtlasi Eesti territoriaalne õigusajalugu, eestlaste maa ehk Eestimaa õigusajalugu. Sellisena on Eesti õigusajaloo ülesandeks kindlaks teha Eesti maa-alade ulatus ja jaotused ajaloolises muutuvuses, ning õigusnormid ja õigussuhted, mis neil maa-aladel on aset leidnud. Selle tõttu tuleb Eesti õigusajalool käsitleda mitte ainult eestlaste õiguskorda, vaid kõikide nende rahvaste oma, kes Eesti maa-aladel elanud või elavad. Eesti õigusajalugu on territoriaalse õigusajaloona seega Eesti natsionaalne õigusajalugu koos kaasmaalaste õigusajalooga. (lk 18)
Kõige uuem aeg liigub rahvaste enesemääramise õiguse tähe all. Rahvad vabanevad võõraste rahvaste võimu alt, ja purunevad riigid, mis rajatud enesemääramise õiguse eitamisele. (lk 23)
Igatahes on aga eestlased ja eesti sugu rahvad Kirde-Euroopas alustanud oma poliitilist uuestisündi. Tuhat aastat on nad järjekindlalt vajunud allamäge, viimasel sajandil aga hakanud tagasi võitma endist vabadust ja endist maa-ala. Õigusajalooliselt tähendab see aega, mil eesti rahvas alustab uuesti oma natsionaalset õigusloomingut, uut õigusladestist seniste õigusajalooliste ladestiste peal, kohates seejuures vanaeesti, rom aani-saksa, poola-taani-rootsi ning vene formatsioone, osalt neid kõrvaldades ja osalt neid modifitseerides vastavalt uutele õiguselu nõuetele. Sedasama teevad mutatis mutandis uuesti poliitilisele elule ärganud eesti sugu rahvad. (lk 23)
Eesti õigusajaloo viimane järk - Eesti Vabariigi aeg - on alles niivõrd lähedane ja saabumise ning loomise hoos, et vaevalt saaks nõudagi lähemaid uurimusi selle ajajärgu kohta. Kuid seda tõsisemad ja tähtsamad on vastavad ülesanded siiski ise. Eesti Vabariigi ajal on ajalooliselt kujunenud õigusnorme ja õigusinstituute osalt edasi arendatud, osalt aga tühistatud, asendades nad uutega. Kõige selle kaudu on loodud ja luuakse see õiguskord, milles asub Eesti Vabariik. On endastmõistetav, et selle praegu maksva õiguskorra saabumise lugu tuleb teada. (lk 31-32)

"Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast"

[Muinas-Eestist:] Orjad seisid kõige madalamal sotsiaalsel astmel, moodustades ühiskonna algkihi. Orje võidi osta ja müüa, nad olid seega mitte Õiguse subjektid, vaid õiguse objektid. Õiguse objektidena, asjadena müüdi ja kasutati neid sisemaal, aga neid müüdi ka välismaile. Orjuse peaallikaks oh sõjavangistus. Õnnelike sõjaretkede puhul saabusid võidukate vägedega tagasi ka orjade hulgad ühes muu võõrsilt toodud varaga. Eriti õnnelikel ja sagedasil sõjaretkil täitus kogu Eesti orjadega. Kuid samuti nagu õnnelik sõjaretk tõi orje, viisid võidukad sissetungijad ka rahvast ära, eeskätt jällegi orje ühes muu varaga. (lk 35)
Ühiskondliku püramiidi kõrgeimal tipul seisid "vanemad". Oma üldomadustelt, s.o. sõjaliselt, majanduslikult ja poliitiliselt kuulusid nad samasse liiki, kus on paremad. Vanemad ja paremad - seniores et meliores - on siis samased oma ühiskondlikult üldilmelt. Kuid vanemad on ometi väljavalitum osa paremaist, on eliit. Nad juhivad välis- ja sisepoliitikat, nende käes seisab kogu poliitilise elu juhtimine ja täitmine. Nad olid seega kogu Eesti kollektiivseks peaks; kui nad langesid, langes kogu Eesti pea - cecidit caput Estoniae. (lk 37)
Nõnda siis oli kogu muistne Eesti maade konföderatsioon, iga maa kui iseseisev ja rippumatu ühik osutus oma sisemiselt ehituselt kihlakondadega liitriigiks, föderatsiooniks, kihlakonnad aga - külakondade, külade ja talude föderatsiooniks. (lk 42)
Loomulikus, orgaanilises arenemiskäigus tekkisid asustamise teel talud, külad ja külakonnad. Kuid tuli aeg, kus need vähemad ühiskondlikud ühikud ei jõudnud enam endid kaitsta, kus neil tuli ühineda. See sündis pühaliku vande ja tõotuse andmise teel, sündis "kihlamise" teel. Nõnda tekkisid kihlakonnad. (lk 44)

Kinnitamata päritoluga tsitaadid

Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.
- 11. veebruaril 1934; cit. via: Vahur Koorits, Tuuli Koch, "Riik teeb Uluotsa matustest saladuse", Postimees, 24. jaanuar 2008

Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust. Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.
- 1944

Eesti rindel on alanud suur pealetung, mitte üksi idast vaid ka kagust. Sellega on loodud olukord, mis nõuab kindlat seisukohavõtmist.

10. augustil ma rääkisin Tartus. Nüüd on aga kaaskodanikud avaldanud tungivat soovi, et ma kordaksin oma kõnet raadios, et ka suured hulgad saaksid seda kuulda.

Selles sõjas ristlevad paljude riikide ja rahvaste huvid. Mitmed rahvad võitlevad koos teiste rahvastega, kellega neil ei ole ühiseid sihte ja huvisid. Võideldakse koos kuid igal on oma huvid ja eesmärgid.

Eestil ei ole midagi tegemist suuriikide võitlusega üksteise vastu. Tehakse selles sõjas hirmus palju propagandat ühe ja teise rahva arvel ja pillutakse puru inimestele silma. Ka meie oleme oma nahal saanud mitmesugust propagandat tunda. Meil on silmade ees ainult Eesti huvid.

Idast tungiti meile ilma põhjuseta kallale. Meie kaitseme oma riiki ja vabadust. See on ainuke põhjus miks me sõdime. Meie rahvas teab, mis tähendab kallaletung idast. Peaks Venemaa uuesti meid okupeerima, siis ootab meie rahvast häving ja laialivedamine Siberisse. 1941.a. ootasime igatsusega pääsemist ja pääsemine tuli. Kui Venemaa uuesti meid okupeerib, ei ole meil ühtegi pääsemist oodata. Ja kui kord peaks pääsemine tulema, siis ei ole enam ühtegi eestiverelist inimest olemas, keda võiks päästa.

Sõda läheneb lõpule. Meie peame katsuma maad hoida vabana, kuni saabub rahu või vähemalt vaherahu. See võib päästa meid hukkumisest. Meie arvestame selles sõjas reeglitega ning meil on õigus abi vastu võtta igalt poolt, kust see meile tuleb. Seekord aitavad meid sakslased ja sellepärast võitleme nendega koos. Teist ega kolmandat võimalust ei ole. Peame selles võitluses kõik jõu kokku võtma. Need kes seni on endid tagasi hoidnud, astugu välja ja mingu frondile. Bolshevistlikul Venemaal ei ole ühtegi õigust meile kallale tungida. Liitumine 1940.a. Nõukogudega oli vägivalla akt, mida teostati terrori ja sõjaväe võimuga Eesti rahval ei ole sellega midagi tegemist.

Saatus on praegusele generatsioonile raske koorma peale pannud, aga ka endised generatsioonid on pidanud samasuguseid raskusi kandma. Alates 1030.a. on 39 sõda käinud üle meie maa ning käesolev on 40-nes. Neist sõdadest tuli 90% idast. On alati leidunud rahvaid, kes Eestimaad on aidanud. Taanlased, rootslased, sakslased, poolakad. Ja Eesti elas üle kõik need sõjad. Meie paneme oma lootuse kuningate kuningale ja teame, et meie poolt on õigus ja õiglus. Praeguses raskes olukorras loodame meie Temale ja usaldame endid Tema kaitsele…

- Jüri Uluotsa 17. augustil 1944 peaministrina peetud raadiokõne transkriptsioon

Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa.
- Surivoodil 9. jaanuaril 1945

Tema kohta

Eriti halvasti tundis end peaminister Jüri Uluots.

"Ma kardan merd," kõneles ta. "Jätke mind maha!"

"Ei või!" vastati talle. "Sina oled kontinuiteedi kandja."

"Mis on kontinuiteet?" küsis Uluots. "Mina teda ei kanna. Mina kannan triibulisi pükse."

"Ega meiegi tea, mis ta on," vastati. "Võib-olla ongi püksid? Sina igatahes kannad teda. Nii meile öeldi."

"Kui kontinuiteet on triibulised püksid, siis ma olen nõus sõitma," teatas Uluots. "Siis pole midagi parata."

Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed". Välja andnud Andrus Kivirähk Päevalehe ja Rahva Hääle kulu ja kirjadega, Tallinn 1995, lk 37

Välislingid