Wikipedia-logo-et.png

Jüri Uluots

Allikas: Vikitsitaadid
Jump to navigation Jump to search

Jüri Uluots (13. jaanuar 1890 Kirbla vald – 9. jaanuar 1945 Stockholm) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli Eesti peaminister 12. oktoobrist 1939 21. juunini 1940 ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 21. juunist 1940 kuni surmani.

Tsitaate[muuda]

"Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.

    • (11. veebruaril 1934)[1]
  • "Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust. Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti."
    • (1944)

Peaminister professor Jüri Uluotsa poolt 17. augustil 1944 raadio kaudu peetud kõne transkriptsioon:

"Eesti rindel on alanud suur pealetung, mitte üksi idast vaid ka kagust. Sellega on loodud olukord, mis nõuab kindlat seisukohavõtmist. 10 augustil ma rääkisin Tartus. Nüüd on aga kaaskodanikud avaldanud tungivat soovi, et ma kordaksin oma kõnet raadios, et ka suured hulgad saaksid seda kuulda. Selles sõjas ristlevad paljude riikide ja rahvaste huvid. Mitmed rahvad võitlevad koos teiste rahvastega, kellega neil ei ole ühiseid sihte ja huvisid. Võideldakse koos kuid igal on oma huvid ja eesmärgid. Eestil ei ole midagi tegemist suuriikide võitlusega üksteise vastu. Tehakse selles sõjas hirmus palju propagandat ühe ja teise rahva arvel ja pillutakse puru inimestele silma. Ka meie oleme oma nahal saanud mitmesugust propagandat tunda. Meil on silmade ees ainult Eesti huvid. Idast tungiti meile ilma põhjuseta kallale. Meie kaitseme oma riiki ja vabadust. See on ainuke põhjus miks me sõdime. Meie rahvas teab, mis tähendab kallaletung idast. Peaks Venemaa uuesti meid okupeerima, siis ootab meie rahvast häving ja laialivedamine Siberisse. 1941.a. ootasime igatsusega pääsemist ja pääsemine tuli. Kui Venemaa uuesti meid okupeerib, ei ole meil ühtegi pääsemist oodata. Ja kui kord peaks pääsemine tulema, siis ei ole enam ühtegi eestiverelist inimest olemas, keda võiks päästa. Sõda läheneb lõpule. Meie peame katsuma maad hoida vabana, kuni saabub rahu või vähemalt vaherahu. See võib päästa meid hukkumisest. Meie arvestame selles sõjas reeglitega ning meil on õigus abi vastu võtta igalt poolt, kust see meile tuleb. Seekord aitavad meid sakslased ja sellepärast võitleme nendega koos. Teist ega kolmandat võimalust ei ole. Peame selles võitluses kõik jõu kokku võtma. Need kes seni on endid tagasi hoidnud, astugu välja ja mingu frondile. Bolshevistlikul Venemaal ei ole ühtegi õigust meile kallale tungida. Liitumine 1940.a. Nõukogudega oli vägivalla akt, mida teostati terrori ja sõjaväe võimuga Eesti rahval ei ole sellega midagi tegemist. Saatus on praegusele generatsioonile raske koorma peale pannud, aga ka endised generatsioonid on pidanud samasuguseid raskusi kandma. Alates 1030.a. on 39 sõda käinud üle meie maa ning käesolev on 40-nes. Neist sõdadest tuli 90% idast. On alati leidunud rahvaid, kes Eestimaad on aidanud. Taanlased, rootslased, sakslased, poolakad. Ja Eesti elas üle kõik need sõjad. Meie paneme oma lootuse kuningate kuningale ja teame, et meie poolt on õigus ja õiglus. Praeguses raskes olukorras loodame meie Temale ja usaldame endid Tema kaitsele…"

  • Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa.
    • (Surivoodil 9. jaanuaril 1945)

Viited[muuda]

  1. Riik teeb Uluotsa matustest saladuse - Postimees, 24. jaanuar 2008

Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo-v2.svg
Vikipeedias leidub artikkel