Jean-Paul Sartre

Jean-Paul Charles Aymard Sartre (21. juuni 1905 Pariis – 15. aprill 1980) oli prantsuse kirjanik, filosoof ja kriitik, eksistentsialist. 1964. aastal pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna, kuid keeldus seda vastu võtmast protestiks süsteemi vastu.

• Monsieur le Secrétaire. Olen kindlaist allikaist teada saanud, et mul on head väljavaated saada Teie preemiat. Ehkki seda on ebameeldiv teha enne hääletamist, pean ma Teile kirjutama, vältimaks arusaamatusi. Palun võtke kõigepealt vastu minu lugupidamine, Monsieur le Secrétaire, selle preemia vastu, mida nii palju kirjanikke nii kõrgelt hindab. Siiski, personaalsetel ja enam vast objektiivsetel põhjustel ei soovi ma olla selle auhinna kandidaatide nimekirjas ei 1964. aastal ega hiljem. Palun võtke, Monsieur le Secrétaire, vastu minu sügavad vabandused.
  • Jean-Paul Sartre, Pariis, 14. oktoobril 1964 - äraütlemine Nobeli preemiast

"Kinnine kohus"

"Kinnine kohus" (prantsuse "Huis clos"), 1944

• Põrgu, see on teised inimesed.
• L'enfer, c'est les autres.
  • 5. vaatus
  • vaata ka Sartre'i kommentaari

"Eksistentsialism on humanism"

• See, mis jääb alati samaks, on [inimese] paratamatus olla maailmas, siin tööd teha, olla teiste keskel ja olla surelik.

"Sõnad"

• Ma olen kaotanud usu, kuid pole murdnud tõotust: ma kirjutan ikka. Mida muud võiksin ma teha?

Nulla dies sine linea.

See on harjumus ja see on minu amet. Kaua aega pidasin ma sulge mõõgaks, nüüd tunnen ma meie võimetust. Mis sellest: ma kirjutan ja kirjutasin edaspidigi raamatuid, seda on vaja; kasu on sellest ikka. Kultuur ei päästa ega õigusta kedagi ega midagi. Aga ta on inimese produkt: temas kujutab inimene ennast, temas tunneb inimene end ära, see kriitiline peegel on ainus, mis talle tema pilti näitab.

Tema kohta

• Ja siin traavib lavale Sartre ja sooritab võluvalt eksistentsialistliku pas de bourrée. Inimene ja tema tegude viljatus. Kaose mõttetus ja mõttetuse kaos - midagi tiirutamas millegi ümber, ei mäletagi, kumb kumma ümber; raamatukest "Eksistentsialism on humanism” lugesin ammu ja mitte eriti tähelepanelikult, aga ma tean, et meid rõhub ontoloogiline impotentsus, kavatsuste ja tagajärgede vastandlikkus, tragöödia pimedus, et kusagilt ei paista abi ega õiglust, et saatus on kibe üksindus. Ent sellest hoolimata soovitab Sartre pühendumist, tegusat seisukohta, omaenda väärtuse kogemust, olemise kinnitust. Tema ise valis kommunistide jalgade pesemise, pori puhastamise nende kontsadelt, millega surutakse ajusid mudasse. Ja mida peaks tegema see, kes valib hoopis teise tee? Võib teeselda idiooti, aga seda Sartre ei maini. Kaos teeb ülekohut, seda me teame, aga see võib olla ka õnnistatud varjupaik Jumala õigetele otsustele.
  • Leopold Tyrmand, "Päevaraamat 1954", tlk Hendrik Lindepuu, 2021, lk 36

Eestlased Sartre'i ja Simone de Beauvoiri külaskäigust Eestisse 1964. aastal

• Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine aitas valida Lennart Meri, kes prantsuse keele hea oskuse tõttu neid kantseldas.
  • Tõlkija Tatjana Hallap

• Kirjanikepaar toodi Kuku klubisse, kus toimus pidulik ja rikkalik lõunasöök, millest Sartre tublisti osa võttis. Veini ja õlut maitses vähe. Külaline jättis võrdlemisi kuiva mulje.
  • Kirjanik Uno Laht

Allikata

• Kas tahame või mitte, aga vene sõdur on kommunist ja me peame teda toetama. Mina toetan kõigi maade kommunistlikke parteisid.

• Kogu materialismi tulemus on see, et kõiki inimesi, kaasa arvatud seda, kes filosofeerib, koheldakse nagu objekte, määratud reaktsioonide ansamblit, mida mingil viisil ei eristata omaduste ja nähtuste ansamblist, mis moodustavad laua või tooli või kivi.

• Ainult inimolendite puhul eelneb eksistents loomusele; inimene teeb end selleks, kes ta on. Kui Jumalat pole olemas, siis on vähemalt üks olend, kelles eksistents eelneb loomusele, olend, kes eksisteerib enne, kui teda saab ühegi mõiste abil defineerida ja see olend on inimene. Alguses inimene eksisteerib, ilmub, astub lavale ja alles hiljem defineerib ta end.

• Valida, saamaks selleks või tolleks, tähendab samal ajal kinnitada selle väärtust, mida me valime, sest me ei saa kunagi valida halba. Me valime alati hea.

• Olete vaba, valige, see tähendab – leiutage.