Joanne Fluke

Allikas: Vikitsitaadid

Joanne Fluke (kodanikunimi Joanne Fischmann, sündinud u 1943) on Ameerika krimikirjanik, tuntud oma kulinaarse rõhuasetusega krimisarja poolest, milles tegutseb Minnesota väikelinna kondiiter Hannah Swensen.

"Mõrv virsikuvormiga"[muuda]

Joanne Fluke, "Mõrv virsikuvormiga", tlk Krista Eek, 2021


  • Hannah krimpsutas nägu. Ainus varahommikune tegevus, mis talle trennist veelgi vähem meeldiks, oleks ilmselt piitsutamine. Ja kui päris aus olla, siis oli neil kahel palju ühist. (lk 18)
  • Miks aga nägid trenniriietes head välja ainult need inimesed, kellel polnud vaja trenni teha? (lk 18)
  • "Oleksin pidanud nende rõivaid varem mainima. Need on tõenäoliselt nende eduga seotud," kinnitas Andrea kiire noogutusega.
"Mis neil siis seljas on?" küsis Hannah.
"Avara seelikuosa ja sügava dekolteega lühikesed kleidid. Ja nad kummarduvad kliente teenindades palju. See võib olla põhjus, miks suur osa meestest seal käib."
"Aga naised?" küsis Lisa.
"Naised lähevad sinna, kuhu mehedki," vastas Hannah. "Inimloomus on juba kord selline." (lk 34)
  • "Oota, ma räägin sellest Moishega," ütles Hannah, kuna ei tahtnud nii kergesti alla anda ja julgustada ema sagedamini tema abi paluma. Moishe transpordipuuri meelitamine polnud lihtne ülesanne ja tema lõputu näugumine sõidu ajal poleks samuti meeldiv.
"Sa pead sellest kassiga rääkima? Taevas hoidku, Hannah! Sa käitud, nagu oleks ta su laps!"
"Ta on parem kui laps. Mõtle järele, ema. Moishe ei küsi taskuraha, sööb külma toitu otse purgist, õppis ise liivakastis käimise selgeks ega vaja kunagi raha ülikooliõpingute jaoks." (lk 42)
  • Ent kui Sue oli Cookie Jarisse helistanud, et pakkuda, et ta võib ise pulmatordi küpsetada, siis oli ta hoiatanud: "Parem oleks, kui te pakuksite veel mõnda torti. Kransekake on samasugune skulptuurne magustoit nagu Prantsuse croquembouche. See on nii ilus, et keegi ei raatsi seda süüa."
Hannah sai sellest täiesti aru. Croquembouche oli karamelli abil kõrgeks torniks laotud profitroolidest koosnev Prantsuse magustoit, mis seisis tavaliselt mõnel uhkel vaagnal, kaetud kuldsete karamelliniitide ja tuhksuhkruga. Hannah oli seda uhket magustoitu oma silmaga näinud ülikooli ajal ühel pidulikul õhtusöögil. Profitroolide torn oli näinud välja hõrgutav, kuid mitte ükski peoline polnud seda maitsnud. Croquembouche pidas vastu peo lõpuni, kuna mitte keegi ei tahtnud esimesena sellest tükki murda.
Hannah oli saanud sellelt peolt olulise õppetunni ning see oli põhjuseks, miks tema pirukaid katvad beseekihid polnud kunagi täiesti sümmeetrilised ning miks ta küpsised olid tavaliselt veidi lopergused. Kui magustoit ületas teatud piiri ja sellest sai veatu meistriteos, siis ei julgenud inimesed seda enam puudutada. (lk 63)
  • "Kui laenutaotleja ei vasta nõuetele, siis peame pakkuma talle laenu, mida ta ei suudaks kuidagi tasuda, kuna tagasimaksed on liiga suured. Kui jätate kohustused täitmata, siis võtab OneDay teie vara ja te jääte kõigest ilma."
"Suur tänu, et te mulle sellest rääkisite," ütles Hannah, mõeldes seda tõsiselt. Perry oli tema pärast riskinud. "Öelge mulle siis, Perry... kas OneDay on hea koht, kus töötada? Või ei saa te seda mulle öelda?"
"See töö on kohutav. Võin seda teile öelda, kuna otsustasin just lahkumisavalduse esitada ja minna tagasi kolledžisse."
"Tubli!"
"See tähendab küll kulude kokkuhoiuks tagasi vanemate juurde kolimist, aga see on seda väärt. Kavatsen paljastada rahanduse saladuse kõigile, kes tänase päeva jooksul siia helistavad."
"Ja mis see on?"
"Kui inimene vajab tõepoolest laenu, siis ei vasta ta laenuandja tingimustele. Ent kui ta laenu ei vaja, on kõik laenuandjad rivis, et seda talle pakkuda." (lk 71)
"Muidugi on! See oli osa väljaõppest. Olen professionaalne kinnisvaramaakler ja me peame müüma iga päev asju, mis on ülehinnatud ja ebakvaliteetsed." (lk 145)
  • "See on ju imetore. Ma ei teadnudki, et kassidele samuti trakse ja jalutusrihmu tehakse."
"Ma ei usu, et neid eraldi tehakse, vähemalt mitte Moishe-suurustele kassidele. Norman ostis talle CostMartist väikesed koeratraksid, mille hinnalipikul oli kääbusšnautseri pilt. Kõige uskumatum oli kogu loo juures aga see, et Moishe lubas Normanil traksid endale selga panna."
"See oli ilmselt raske."
"Üldsegi mitte. Norman võttis traksid kätte ja ütles Moishele, et ta näeb neid kandes välja nagu õige tige tapamasin, ja Moishe seisis ilusasti paigal, kuni Norman need talle selga pani."
"Kas Mike oleks kassile need traksid selga saanud?"
Küsimus üllatas Hannah't, aga see tekitas temas huvi ja ta vajus hetkeks mõttesse. "Ma ei usu. Mitte ilma ülemäärase jõu või ehk isegi uinutipüssita. Miks sa seda küsid?"
"Sa peaksid Normaniga abielluma. Su kass on rääkinud." (lk 155)
  • Norman keeras parklasse ja leidis sissepääsu lähedalt hea parkimiskoha. "Kas sa arvad, et kogu see dieeditamine mängib pikemas perspektiivis tõesti mingit rolli?"
"Muidugi mängib," ütles Hannah ja jäi ootama, kuni Norman tuli tema ukse avamiseks teisele poole autot. Norman avas talle alati uksi. Ta oli lihtsalt seda tüüpi mees. "On palju tõendeid, et toitumine on seotud pikaealisusega."
"Nii et kolesterooli jälgimine ja süsivesikute piiramine on seda väärt?"
"Seda ma ei öelnud. Sa võid ju kauem elada, kuid ilma kõigi nende heade asjadeta pole see elu elamist väärt." (lk 163)
  • "Minnesota on ainulaadne. Sellel on pikas osariikide rivis eriline koht."
"Ära tee rumalat nalja!" vaidles Andrea, ehkki oli näha, et ta tahtis kuulda, mida Hannah'l oli nende koduosariigi kaitseks öelda.
"Ma ei saa aru, kuidas sa võid üldse selle peale mõelda, et kolid ära osariigist, kus saad käsi sügavkülma pistes soojendada." (lk 220)
  • "Mis veel?"
"Rabarber," lisas Hannah. "Kas usud, et mõnes teises osariigis öeldakse: "Ei tea, kas vihm teeb rabarberitele liiga?"
Lisa suu tõmbus naerule. "Vean kihla, et Minnesota elanikel on rohkem rabarberiretsepte kui kellelgi teisel terves maailmas. Lappasin oma ema retsepte, kui me Lake Edeni kokaraamatu kallal töötasime, ja tal oli viiskümmend seitse erinevat magustoiduretsepti, milles kasutati rabarberit."
"Jah, eriti kui arvestada, et selle lehed on mürgised," märkis Andrea. "Ei tea, kes see õnnelik esimene oli, kes ütles, et proovime süüa rabarberi varsi, mitte lehti?" (lk 221)
  • "Mis mureks, Hannah?"
"Ma vihkan sinu uut automaatvastajat."
"Mina ka."
"Miks sa selle siis hankisid?"
"Ma ei teinudki seda. Ema otsustas, et mul läheb seda vaja, ja pani mind tasuta prooviperioodiks kirja."
"Ah soo." Hannah naeratas kaastundlikult. Nende emad tegid sageli selliseid asju. "Sa ei kavatse seda ju alles jätta?"
Ei, nad tulevad sellele täna pärastlõunal järele. Tühistasin tellimuse eile, kui masin tahtis, et sisestaksin oma teadete kuulamiseks kaheteistkümnekohalise tähtnumbrilise koodi ja andis mulle selleks aega vaid kolm sekundit." (lk 231)

"Mõrv porgandikoogiga"[muuda]

Joanne Fluke, "Mõrv porgandikoogiga", tlk Jana Linnart, 2023


  • Delores turtsatas. "Ilmselt ei peaks see mind üllatama. Ma teadsin kogu aeg, et Gus on paras põrguline."
"Kas see on seesama mis lurjus ja kaabakas?" küsis Hannah, kelle regendiaegsete armastusromaanide sõnavara sellega ammendus.
"Mõnes mõttes, kullake. Erinevus on raskusastmes." (lk 132)
  • "Kas sa oled armukade?" küsis Michelle.
"Meil ei ole Mike'iga seda sorti suhe. Jah, ma käin temaga kohtamas, aga ma käin ka Normaniga väljas. See tähendab, et mul ei ole õigust olla armukade."
Andrea noogutas nõustuvalt. "See on täiesti arukas seisukoht, aga Michelle ei küsinud seda. Kas sa oled armukade?"
"Mis teie arvate?" Hannah vaatas õdedele otsa.
"Sa oled armukade," ütles Andrea mõlema eest. "Sa lihtsalt ei tea, mida selle koha pealt ette võtta, see on kõik." (lk 185)
  • "Ma ei suuda uskuda, et me terve pitsa ära sõime!" ütles Hannah tühja pitsapanni põrnitsedes.
"Mina ka mitte. Ma ei tea, mis meile sisse läks."
"Ilmselt pitsa," naeris Hannah ja vaatas ruumis ringi. (lk 279)
  • Hannah vajutas kõne lõpetamise nuppu ja tõusis. Peeglist möödudes kohendas ta juukseid ja tõmbas pluusi tagant alla, et varjata üht oma figuuriviga. Siis sikutas ta püksid pihani, et varjata teist figuuriviga, ning läks vaatama, kuidas Andreal on Mike'iga läinud. (lk 289)