Juurdlus

Proosa

• Uks sulgus nende järel ning näis, et pinge langes. Ring lagunes rühmadeks. Keegi läitis sigareti. Planeedi türann, vana narr Surm oli hoidnud hetkeks nende ees oma tuhmi peegelpeeglit ning näidanud neile seda, mida toob tulevik. Kuid nüüd oli peegel jälle ära viidud. Ebameeldiv juhtum oli möödas. See oli tõesti õnnelik juhus, et Penberthy oli vanamehe enda arst. Ta teadis temast kõik. Ta sai anda surmatunnistuse. Ei tule mingit juurdlust. Mitte midagi kahtlast. Bellona klubi liikmed võivad minna õhtust sööma.
  • Dorothy L. Sayers, "Korralagedus Bellona klubis", tlk Krista Kaer, 2013, lk 11

• Erakordsust, mida praegu omistavad 37-ndale aastale kirjalikud ja suulised legendid, nähakse väljamõeldud süüdistustes ja piinamistes. Aga see ei ole õige, ei ole täpne. Eri aastatel ja kümnenditel polnud juurdlus paragrahv 58 alusel peaaegu iialgi tõe selgitamine, vaid kujutas endast möödapääsmatut räpast protseduuri: painutada hiljutist vaba, mõnikord uhket, alati aga ettevalmistamata inimest, tõmmata ta läbi ahta toru, kus tema külgi rebestavad armatuurikonksud, kus ta ei saa hingata ja ootab nagu lunastust toru teiste otsa jõudmist – teine ots aga sülitab ta välja juba Arhipelaagi valmis pärismaalasena ja juba tõotatud maale. (Taipamatu punnib igavesti vastu, ta arvab, et torust on väljapääs ka tagasi.)
  • Aleksandr Solženitsõn, "Gulagi arhipelaag: kirjandusliku uurimuse katse", 1990, lk 83