Metafoor
Ilme
(Ümber suunatud leheküljelt Kõnekujund)
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on liik kõnekujundeid, kus ühe sõna või väljendi tähendus kantakse sarnasuse alusel üle teisele sõnale või väljendile. Erinevalt analoogiast ei väljendata metafooris sarnasust otseselt.
Proosa
[muuda]- Üldajalugu on ajalugu koos paari metafooriga.
- Jorge Luis Borges, "La esfera de Pascal" (1951)
- Sümbol ja metafoor on teaduses sama vajalikud kui luules. Massi defineerimisel oleme tänapäeval põhimõtteliselt sama abitud kui oli Newton. Kuid sellegipoolest ei arva me, ega teinud seda temagi, et valemid, milles tundmatuks on mass, on pelgalt ligikaudsed abivahendid.
- Jacob Bronowski, "Science and Human Values" (1956, 1965), 2. osa, §6
- "Ee...", alustas pea, "kuule, emake..."
- "Ma pole kellegi ema," torkas Vanaema. "Päris kindlasti ei ole ma sinu ema, kui sul üldse ema oli, milles ma kahtlen. Kui ma su ema oleksin olnud, oleks ma enne minema jooksnud, kui sa sündisid."
- "See oli vaid kõnekujund," ütles pea etteheitvalt.
- "See on solvamine, vaat mis kurat see on!"
- Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak, 1999, lk 106
- "Anna talle kogu raamatutäie seadustega, Porgand."
- "Hea küll, härra kapten."
- Vimesile meenus liiga hilja.
- Päkapikkudel on raskusi piltliku kõne mõistmisega.
- Küll aga oskavad nad väga hästi sihtida.
- "Ankh-Morporki seadused ja määrused" tabas sekretäri laupa. /---/
- "Kui kohutav surm," märkis seersant Colon. /---/
- "Tapetud sellesamusegi. Metafooriga."
- Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak, 2002, lk 337
- Metafoorid ja võrdlused on demokraatliku kadedussüsteemi alus.
- Giannina Braschi, "Ground Zero" (2007)
- Kui eeldame, et metafoor on ühte kindlat tüüpi süntaksi pisike mudel, siis peaks ka metafoor töötama eelkõige negatsioonimeetodil, see tähendab tegelema mingi olulise tähendusosa unustamisega. Ja nii see tõenäoliselt ongi. Kui me suvatseme kellegi kohta lendu lasta repliigi munapea!, siis "unustame" selle metafoori abil ära kõik selle isiku tunnusjooned, mis teda munapeast eristavad. Metafoori sisu ei saa seetõttu kunagi lõplikult määratleda, sest metafoor on oma olemuselt sisutühi: temas on kas kõik või mitte midagi. Metafoor ei ole võrdlus, vaid kategoriseerimine. Või pisut pehmemas variandis: metafoor on pigem liigitamine kui võrdlemine. Metafoor kehtestab mingi uue klassifitseerimisaluse, mis lubab meil hetkeks oma mälu ära petta ja unustada kõik eelneva klassi tunnused.
- Valdur Mikita, "Metsik lingvistika". Grenader, 2008, lk 63
- [---] kultuurisemiootika perspektiivist võib tekst suhestuda kultuuri terviku ja selle koodide süsteemiga erinevatel tasanditel: üks ja see sama teade võib eri tasanditel esineda teksti, teksti osa või tekstide kogumina. Üks tekst võib funktsioneerida kui metafoor, asendades kogu kultuurilist konteksti. (lk 191)
- Andreas Ventsel, "Eripalgeline Lotman", Vikerkaar 7–8/2011, lk 187-192 (Arvustus: Juri Lotman, "Kultuuritüpoloogia", Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010; "Jalutuskäigud Lotmaniga", koostanud Mihhail Lotman, Tallinn: TLU PRess, 2010.)