Kaliif
Ilme
Proosa
[muuda]- Neeger on saatusega sõbrasuhetes, sest on alati selle meelevallas olnud; saatus on talle omamoodi kodu, tuttav pimedus hütis, sügav muld tema juurtele. Ta võtab iga elumuutust väga rahulikult. Usun, et omadustest, mida ta otsib peremehes või arstis või jumalas, on üks hinnatavamaid kujutlusvõime. Vahest tänu sellisele maitsele kehastab kaliif Harun ar-Rašid aafriklastele ja araablastele ideaalset valitsejat; tema puhul ei teadnud keegi, mida järgmiseks oodata, ja sa ei võinud teada, mis tal mõttes oli. Kui aafriklased räägivad jumalast, räägivad nad nagu "1001 ööd" või nagu Iiobi raamatu viimased peatükid; see on üks ja seesama omadus - kujutluse ääretu vägi, mis neile mõju avaldab.
- Karen Blixen, "Aafrika äärel". Tõlkinud Riina Jesmin. Mediasat Group, 2005, lk 17-18
- "Kai, palun ära riku seda ööd ära."
- "Ega mina rikugi, sina ise rikud. Enne, saad aru, enne ma lihtsalt unistasin karakullkasukast, aga ma ei teadnudki, kui tore on sellega tegelikult ringi käia. Oled kohe hoopis teine inimene. Muide, sina oma sametülikonnas oled ka teine inimene. Isegi nägu on sul teistmoodi. Ja meil sinuga ei pruugi midagi ega kedagi häbeneda, mõistad? Jõime meiegi kristallpokaalidest limonaadi! — Vii see briljantsõrmus parem kohe tagasi, muidu pannakse meid veel viieks aastaks vangi ka. See ongi siis su araabia öö, kaliif kurat-sind-võtaks! Kükita hommikumantlite vahel nagu lollakas, et paar tundi õnnelik olla!" (lk 6)
- Astrid Reinla, "Kaubamaja", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987