Kaotatud paradiis

Proosa

• Mida kauem Madli rääkis, seda rohkem sattus ta hoogu, nii et ta kõnekus üllatas lõppeks teda ennastki. Muidugi olevat Miss Scott pealiskaudselt vaadelduna naeruväärne, seda teadvat tema, Madli, isegi. Kui näiteks preili sõda mainib, siis mõtleb, ta sellega Ameerika kodusõda, toda peaaegu saja aasta eest toimunud sõda, nagu ei oleks vahepeal muid sõdu olnudki, isegi mitte mõlemaid maailmasõdu. Kuid seegi ei ole ehk nii imelik, kui see võib paista, sest kui näiteks nemad, Ilmad, mainivad sõda, siis mõtlevad nad sellega Teist maailmasõda, olgugi et vahepeal on olnud ikkagi mitu väiksemat sõda. Ning kas ei ole Villemi meelest eesti põllumees ka ehitud kõigi võimalike voorustega, ning sammub pealegi ikka veel külimituga aeglaselt oma viljakandval mullal, kus ei kasva ei seedrid, ei palmid? Kas ei muundu nendegi hingeelu pikkamisi, kuid järjekindlalt samasuguses suunas, nagu seda on teinud Miss Scotti ja teiste lõunariiklaste oma? Kas ei ole see ikkagi normaalne psühholoogiline protsess, mis ei tee kellelegi kahju? Või ehk ainult neile enestele, kui neidki lõpuks hakatakse pidama naeruväärseteks?

Muidugi teadvat ta, et Miss Scotti jutt on absurdne. Kõik need õilsad, ilusad ja rikkad inimesed, kes pealegi veel eranditult elasid mingites lossides, kreeka sammastega ehitud lossides kesk suuri parke! Kõik need neegerorjad, kes olid nii õnnelikud, et nad oma kurbi "spirituaale" laulsid lihtsalt puhtast heameelest oma kerge elu üle! Kõik need duellid, ballid ja dineed, jahiretked ja välismaareisid! Tema, Madli, mäletab ju veel vanast ajast onu Silast "Huckleberry Finn'is", kel oli küll mitu orja, kuid ainult kaks särki. Ning Olmsted' reisikirju on ta ka lugenud. Selles istuvad "Southern lady'd" vahel piipu suitsetades oma tahumata palkidest ehitatud onnide treppidel. Lõpuks ei ole see müüt kaotatud paradiisist isegi Miss Scotti väljamõeldud, seda kordavad siin lõunas peaaegu kõik. Palju on Villem siin kohanud inimesi, kes talle ei ole jutustanud, tavaliselt isegi esimesel kohtamisel, et nende esivanematel oli tuhat orja, ning et nad saatsid oma pojad Oxfordi õppima? Just nimelt Oxfordi, nagu ei oleks Euroopas olnudki muid ülikoole. Ning mis puutub preili kirjeldustesse oma lapsepõlvest siinsamas majas, siis on ta lihtsalt selles üldiselt aktsepteeritud suunas teistest veel natuke kaugemale läinud... (lk 41-42)

• Katrin Jakobi, "Miss Scotti lossid", rmt: "Suvekodumaa", 1992, lk 35-45

• "Kaotatud paradiis".

Kuidas saab paradiis ära kaduda, mamma?

Sellepärast, et üks härra tegi kurja. Kui inimesed teevad kurja, siis nad kaotavad oma elust head asjad. Mida rohkem sa piiblit loed, seda paremini sa seda mõistma hakkad. (lk 16)

• Catherine Cookson, "Klaasneitsi", tlk Tiina Viil, 2011