Kertu Kivirand

Kertu Kivirand (sündinud 27. mail 1989) on Eesti loomaarst.

Intervjuud

• Kassid on minu hingeloomad, nad on pehmed ja väikesed, nunnud, suurte silmadega, mugavad sülle võtta. Nad on mõnevõrra mugavamad lemmikud kui koerad. Kassiga ei pea õnneks õue jalutama minema, eriti kui mõelda praegustele väga külmadele ilmadele.
• Kass ongi liigina solitaarne ehk üksi elav loom. Ta ei ole pidanud ellujäämiseks karjas elama. Iga kass ei sobi koduloomaks, aga mõni on väga seltsiv.
• Kass on väikekiskja, looduse väike tapamasin. Kuna ta on väga pisike, siis on ta ka ise saakloom.
• Kassi jaoks on olulised viis põhilist vajadust, mis peavad olema täidetud, et neil oleks võimalikult hea elada. Nendeks on turvalised peidupaigad, piisavalt ressursse toidu, joogi ja liivakasti näol, positiivne ja ettearvatav suhe omanikuga ning talle peaks olema tagatud piisav mängulisus, et ta saaks väljendada oma kiskjakäitumist.
• Tegelikult me väga palju ei tea ega räägi, kuidas kassi eest hoolitseda, samas kui koerte koolitusi on igal pool. Hea, kui kassi eest mingi rahasummagi küsitakse, sest see loodetavasti paneb omanikule mingigi vastutuse, aga sageli jagatakse kasse ka tasuta nagu nad polekski vastutust nõudvad lemmikud.
• Kassipojad annavad nurrumisega emale märku, et kõik on hästi ja ema siis nurrub vastu. Aga on olemas ka stressinurr. Arvatakse, et mingisugusel sagedusel vibratsioon tõstab luutihedust ja aitab valu vastu. Ka enne surma võivad väga kehvas seisus kiisud nurruma hakata, siis nurrumine ei ole hea märk.
• Miks kassid hakkavad diivaneid kraapima, siis põhjus võib olla selles, et esiteks need on küünte teritamiseks väga heast materjalist, aga ka seetõttu, et ka tugeval kraapimisel diivan ümber ei kuku, mis võib aga näiteks juhtuda spetsiaalsete kraapimispuudega.
• Küünte teritamine on kasside jaoks ka märgistamine. Nad jätavad sinna oma lõhna, kus nad midagi on kratsinud.
• Toas olevad lillepotid on kasside jaoks lihtsalt põnevad.
• Näuguma on kassid õppinud pigem inimese jaoks, et meiega suhelda.
  • Kertu Kivirand, intervjuu: Krista Taim, "Loomaarst: kass on väikekiskja, looduse väike tapamasin" ERR/Vikerraadio "Huvitaja", 04.01.2024

Artiklid

• Kui loomal on põhitoiduks kvaliteetne krõbin/konserv, kuid juurde antakse suures koguses maiuseid, võib alustada igasuguste maiuste ja snäkkide ärajätmisest. Pea meeles, et kõik, mis suust sisse läheb, sisaldab energiat, ka treeningmaiused ja närimiskondid. Kui see meede ei ole piisav, tuleks valida toiduvahetus.

Seejuures tuleb tähele panna, et kui anname tavatoitu väiksemas koguses, ei saa loom oma vajalikke toitained lihtsalt kätte, kaalulangus ei toimu mitte rasvkoe, vaid lihaste arvelt ja loomal on pidevalt nälg.

• Tegelikult loom tahab toidu eest tööd teha ja vaeva näha, toidu niisama kaussi valamine ei ole tema jaoks põnev, toit saab kiiresti otsa ja kõht jääb tühjaks. Toidu otsimine erinevatest mänguasjadest, nuuskimisvaipadest, slow-feeder kaussidest jm pakub loomale tegevust ja ajaveetmisvõimalust.
• Vabalt suures aias elavad koerad ei liigu enamasti siiski piisavalt, ei saa lootma jääda, et koer üksi olles trenni teeb.
• Kassi puhul on aktiivsuse suurendamine veidi keerulisem, kuna enamasti ei soovi nad rihma otsas jalutada. Kassile tuleks pakkuda erinevaid mänguasju. Kassidel on oma eelistused, mis tüüpi lelud neile huvi pakuvad (hiiri või linnukesi meenutavad, õhust või maast püütavad, sulgedega või karvased, veeretatavad või näritavad või hoopis laser), samuti tüdivad nad ühest mänguasjast üpris kiiresti, seetõttu tuleb pakkuda erinevaid vahendeid ja neid aegajalt roteerida (panna ühed mänguasjad peitu ja võtta teised välja). Kassi elukeskkond tuleb teha huvitavaks, seda nimetatakse keskkonnarikastamiseks (environmental enrichment [---]).
• Mäng aitab hoida looma üldist tervist ja tugevdada omaniku suhet lemmikuga, selleks tasub aega võtta.
  • Kertu Kivirand, "Loomaarst selgitab, kuidas lemmiku kehakaalu õigesti langetada", Postimees, 8. mai 2021