Kusi

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Justus Juncker (1703-1767), "Arst uriiniproovi uurimas", s.d.
Theodor Philipsen, "Laut Saltholmi saarel" (1890)

Proosa[muuda]

  • Üks rahasaamise võimalus, millest ema kõneles, jättis mulle sügava mulje ja vaevas mind kaua. Nimelt koguti oma kust. Õues seisis tünn, seda pidid kasutama kõik. Ka nendel tädiga olnud oma tünn ja tädi andnud kõva käsu, et tilkagi ei tohi kaduma minna, sest vabrik maksis tünnitäie eest 3 kopikat. Ema sõnade järgi kasutanud vabrik vedelikku kalevi puhastamiseks (õieti küll värvimiseks, sest sünteetiline indigo oli veel leiutamisel).


Luule[muuda]

Ka mina näitan, mis ma võin!
Ja saali,
kus on kassikulla sära,
ma oma värsis
sisse tõin
vett viskava Rjazani mära.


Kakofoonia: ole tervitatud!
Kõrvadele valus võnkesagedus,
lase käia, okserööked laval,
palun! Pikk kusejuga ekraanil
või luuletuses, kaka mudilasteatris, jaa.
Estraadiballaadid, olgu peale.
Aga neonatsid? Populistlikud klounid?
Aga koalitsioon?
Nüüd ilmutab ennast hea maitse piir.