Nurrumine
Proosa
[muuda]- Kassipojad annavad nurrumisega emale märku, et kõik on hästi ja ema siis nurrub vastu. Aga on olemas ka stressinurr. Arvatakse, et mingisugusel sagedusel vibratsioon tõstab luutihedust ja aitab valu vastu. Ka enne surma võivad väga kehvas seisus kiisud nurruma hakata, siis nurrumine ei ole hea märk.
- Kertu Kivirand, intervjuu: Krista Taim, "Loomaarst: kass on väikekiskja, looduse väike tapamasin" ERR/Vikerraadio "Huvitaja", 04.01.2024
Luule
[muuda]Arglikult ja tasa nurrub tiiger tema sees
Eestimaa kassi suguvend
vöödilisena liigutab vurre öö hõlmas
hakkab hulkuma kartulivagude lillavalge
õitsemine ja pehmed tiigri käpad
kohtuvad juba heinamaal ja metsas
tulesilmadest eemal tiiger
jalutab või vihaselt põntsutab sabaga
kust tean ma seda aiman maa võnkumist
võilille valgete seemnete lendu
tiigri koduigatsust eha kustuvas vöös
- Ene Mihkelson, "* Arglikult ja tasa nurrub tiiger tema sees" kogus "Ring ja nelinurk" (1979), lk 32
Kas meenutab ta külma baariletti,
kust mööda minnes vastu hilisööd
sa uhkelt ulatatud pala sööd,
või sulle tuge andvat taburetti,
või enda sülle kutsuvat kušetti,
kus pärast pingutavat päevatööd
sa vaikselt mõnuledes nurru lööd –
ei tea. Kuid eirata ei saa sonetti!
- Venda Sõelsepp, "Veel kord sonetist" kogus "Rohekaskoldses kirjas: luulet 1973–1978". Tallinn: Eesti Raamat, 1979