Pühajärv
Luule
[muuda]- Heljo Mänd, "Ekskursioon" (1967), rmt: antoloogia "Sind ma tahan armastada", 2018, lk 144
Su kaldad kutsuvad mind puhkeviivul,
kui hämarus ju laotub pehmeil tiivul.
Mäenõlva mööda siis su juurde lähen,
öö süütab taevas esimese tähe.
Sa mind ei võlu, veetlev Pühajärv;
liig tujukas sa, muutlik vete värv.
Liig magusad su metsad-kulmukaared,
idüllilised liiati su saared.
Ning kuigi veed sul sageli on tüüned,
mul näib, et sul on saagiahned küüned,
kui edevana kahistad sa roos.
Sa kahtlemata oled Eeva soost.
...
Sind vaatlema kui unustangi end,
on mõtetes mul Peipsi, sinu vend.
Sul puudub tema avarus ja tuuled,
seepärast kiidusõnu teistelt kuuled.
Ja siiski sulle sooje pilke heitsin —
on sinuski ju piisakene Peipsit.
- Velli Verev, "Šefi päevikus V", rmt: "Kiviaed", 1961, lk 24-31